Oksiidid
See värvitu ja lõhnatu aine on leitav õhus.
See aine tekib hingamise ja põlemise (näiteks vulkaanipursetest ja geisritest) tõttu.
Õhk, mille koostises on 1% sellest ainest, teeb mõned inimesed uimaseks, 7–10% kontsentratsioon põhjustab mõne minuti või tunni jooksul teadvusekaotus.
Seda ainet kasutatakse gaseeritud jookide valmistamiseks.
Süsihappegaas
CO2
See aine on suure tihedusega õlikas vedelik.
Nahaga kokkupuutel võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme, plekke jms.
See aine on keemiliselt toodetud, looduslikult harva esinev.
Rahvapärane nimetus on akuhape.
Väävelhape
H2SO4
See aine on söövitav, tugev alus.
Seda ainet kasutatakse torupuhastusvahendina.
Keetmisel rasvaga moodustab see aine seebi.
See aine reageerib soolhappega. Reaktsiooni saaduseks on keedusool ja vesi.
Rahvapärane nimetus on seebikivi.
Naatriumhüdroksiid
NaOH
See on vees lahustuv tahke aine, mis juhib elektrit. Sulamistemperatuur on 801 °C.
Seda ainet leidub maakoores mineraal haliidina. Lahustununa leidub ka mere- ja soolajärvede vees.
See aine on eluks vajalik.
Seda ainet kasutatakse toidu maitsestamisel ja säilitamisel, keemiatööstuses.
Naatriumkloriid
NaCl
See aine koosneb kahest kõige levinumatest elementidest maakorres.
See aine on läbipaistev, kõva ja vastupidav. Kristallid on valge või heleroosa värvi.
Selle aine kristalli käes hoides jääb see tükiks ajaks jahedaks, sest see aine juhib soojust, mistõttu käte soojus läheb mööda kristalli laiali.
Selle aine rahvapärane nimetus on kvarts.
Ränidioksiid
SiO2
See aine on tugev hape ja selle käitlemisel tuleb olla ettevaatlik.
Seda hapet kasutatakse laialdaselt tööstuses.
Soolhape lendub lahusest kergesti. Õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu.
Seda ainet kasutatakse puhastusvahendites, metallide töötlemisel ja keemias.
Inimeses on see aine maohappe koostises.
Vesinikkloriidhape ehk soolhape
HCl
See aine on tugev leelis.
See aine lahustub vees ja alkoholis.
Seda ainet kasutatakse seebi tootmiseks, mis on pehmem kui tavalisem naatriumhüdroksiidist saadud seep.
See aine on sageli maniküüriprotseduurides kasutatavate keemiliste küünenaha eemaldajate peamine toimeaine.
Seda ainet kasutatakse pH reguleeriva ainena ja toidu stabilisaatorina (E525). FDA peab seda üldiselt ohutuks.
Kaaliumhüdroksiid
KOH
See aine näeb välja nagu valge peen pulber.
See aine on looduses väga tavaline, mida leidub nt kriidis ja lubjakivis.
Seda ainet kasutatakse ehitusmaterjalina juba antiikajast.
Seda ainet kasutatakse ka toidulisandiks (E170).
Rahvapärane nimetus on lubjakivi.
Kaltsiumkarbonaat
CaCO3
See on värvitu ja lõhnatu vedelik, mis on süttimatu ja tugev oksüdeerija.
Looduses esineb väga väikestes kogustes.
Seda ainet kasutatakse meditsiinis, näiteks haavade desinfitseerimiseks. Vere- või mädaga kokkupuutel vabaneb hapniku aatom, mis hävitab baktereid ning eemaldab ebameeldiva lõhna.
Vanasti oli nimetatud perhüdrooliks.
Vesinikperoksiid
H2O2
See hape on värvuseta kristalne aine.
Lahustub hästi vees.
See aine ei ole mürgine.
Seda ainet laialt kasutatakse tööstustoodangute valmistamisel, näiteks abrasiivide, adsorbentide, värvainete, kütuselisandite tootmisel.
Fosforhape
H3PO4
See on värvitu kristalne aine või valge pulber.
Seda ainet kasutatakse ehitusmaterjalides ning vee karedust vähendavates filtrites.
Kaitsmata kokkupuude selle ainega võib põhjustada tõsist nahaärritust, keemilisi põletusi, pimedaksjäämist, kopsukahjustusi või lööbeid.
Rahvapärane nimetus on kustutatud lubi.
Kaltsiumhüdroksiid
Ca(OH)2
Mõnikord kasutatakse toidulisaainena (E508) keedusoolaga, nn naatriumi vähenenud sisaldusega soola.
Mõnes Ameerika Ühendriikide osariigis kasutatakse surmanuhtluse läbiviimiseks selle aine süsti.
Selle aine kristallidel saab kujundada hologrammi.
Teine nimetus on kaalisool.
Kaaliumkloriid
KCl
See on värvitu gaas terava lõhnaga, mida võib tunda näiteks tuletiku süütamisel.
Looduslikult tekib seda ainet peamiselt vulkaani tõttu.
Seda ainet kasutatakse säilitusaine- ja desinfitseerijana toiduainetööstuses.
See aine on inimesele mürgine. Juba 0,03 ppm kontsentratsiooni õhus on inimesele ohtlik (1 ppm on 0,000001).
Vääveldioksiid
SO2
See aine on värvuseta või pruun vedelik.
See aine on hapetest üks tugevamaid happeid. See hape on söövitav ja mürgine, ning võib põhjustada raskeid põletushaavu.
Toatemperatuuril eraldub kontsentreeritud punast või kollast gaasi.
Seda hapet sisaldub ka happevihmades.
Lämmastikhape
HNO3
See on valge tahke aine, mille lahustuvus vees on madal.
Paiksel kasutamisel on see aine kasulik haavandite (aftoosne haavand) vastu.
Seda ainet kasutatakse ka antiperspirandi komponendiks.
Rahvapärane nimetus on magneesiumipiim.
Magneesiumhüdroksiid
Mg(OH)2
See aine on vees hästi lahustuv kristalne sool.
See aine esineb looduslikult vulkaanilistes piirkondades, moodustub vulkaanilistel kivimitel suitsu fumaroolide läheduses.
Seda ainet kasutati pürotehnikas 18. sajandil kuni selle asendasid ohutumad kemikaalid.
Seda ainet kasutatakse soome lagritsa tegemiseks.
Rahvuspärane nimetus on salmiakk.
Ammooniumkloriid
NH4Cl