Oksiidid
Aine mis on tuntut kui peamine kasvuhooneffekti põhjustaja.
Süsihappegaas(CO2)
On looduslik nõrk orgaaniline hape, mida leidub peamiselt tsitrusviljades, näiteks laimides, apelsinides jne. Tuntut kui ka hapendaja E330
Sidrunhape(C6H8O7)
On tugev alus mida nimetatakse ka Kaalialus, Äädikakiviks. Sõõvitab metalle, esimene elementi leidub palju baananides.
KOH Kaaliumhüdroksiid
Tuntud kui lauasool. Mis on see keemiline nimetus?
Naatriumkloriid(NaCl)
Värvitu, terava lõhnaga, vulkaanipursetes ja on kuulus toiduaine säilitusaine(E220), mis on see?
Vääveldioksiid(SO2)
Keemiline nimetus C-Vitamiinline hapele.
Askorbiinhape(C6H8O6)
Lõhnatu valgepulber mis on vees vähe lahustav, reageerib hapetega mida kasutakse põllumajanduses muldade happesuse vähendamiseks.
Kaltsiumhüdroksiid(Ca(OH)2)
On valge lõhnatu pulber, tuntut kui ka sööisoodana. Laguneb kuumutamisel. Mis on see?
Naatriumvesinikkarboonat(NaHCO3)
Värvitu vedelik, nõrga lõhnaga, mis on kasutatud definitseerimises ja vee töötlemis aga samas keemiliselt on suht ebastabiilne
Vesinikperoksiid(H2O2)
Tugev mineralhape mis on väga söövitav ja tihti kasutatud tööstuses, samuti see on värvitu ja lõhnatu. Kasutatud vee töötlemises PH regulerijana.
Väävelhape(H2SO4)
Tuntut kui ka piimjas magneesium. On Lõhnatu ja seda kasutakse kõhu lahtistina. Mis on see?
Magneesiumhüdroksiid(Mg(OH)2)
Toidulisand E170, esineb ka marmorina, lahustab väga halvasti.
Kaltsiumkarbonaat(CaCO3)
Leitud kui kivim või liiv ja seda kasutatakse elektroonikatööstuses. Mis on see?
Ränidioksiid(SiO2)
Nõrk orgaaniline aine. Seda leidub pudeldatud suht enamik toidupoodides.
Äädikhape(CH3COOH)
Väga reageeriv eraldub kiiresti, eriti kui kuumutatud, on nõrk alus mis reageerib hästi hapetega ja sellest tekkib soolad. Kasutakse tihti puhastusvahendites.
Ammooniumhüdroksiid(NH4OH)
Valge/kristallne pulber, puudub lõhn, lahustub hästi vees ja väga tahtis osa enamik väetestis.
Kaaliumkloriid(KCL)