Eesti haldusjaotus
Asulate kujunemine
Loomad linnas
Maa-asulad
Park
100

Suurima pindalaga maakond

Harjumaa

100

Millal oli võimalik Eesti ala asustada?

12 000 aastat tagasi, pärast mandrijää sulamist

100

Väike pruun lind, kes käib parkides ja kohvikutes inimestelt toidupalakesi otsimas.

Koduvarblane

100

Tegevusvaldkonnad maa-asulates (3)

loomakasvatus, põllundus, metsandus, kalandus

100

Puud pargis (2)

Tamm, kuusk, lehis, hobukastan, pärn

200

Maakondade arv Eestis

15

200

Millised looduslikud tegurid määrasid püsivate asulate tekkimise koha? (2)

viljakas muld

metsa lähedus

joogivee kättesaadavus

200

Lind kellele meeldib pesitseda pööningul või rõdul?

Kodutuvi

200

Külatüüp, kus eluhooned on tihedalt mõlemal pool külatänavat, näiteks Peipsi piirkond.

Tänavküla

200

Milliseid loomi võib pargis kohata (2)

orav, kodutuvi, happvares, rasvatihane, koduvarblane

300

Harjumaa keskus

Tallinn

300

Vanimad Eesti linnad (2)

Tallinn ja Tartu (13. sajand)

300

Väike näriline, kes looduses enam ellu ei jääks.

Koduhiir

300

Külatüüp, kus hooned on üksteisest kaugel ehk hajali

Hajaküla

300

Tallamist taluvad taimed (2)

Teeleht, võilill, valge ristik, kõrvenõges

400

Maakond, mille keskuseks on Rakvere

Lääne-Virumaa

400

Kuidas jaotatakse asulaid kaheks vastavalt inimeste tegevusele?

maa-asulad ja linna-asulad

400

Kuni 16 mm pikkune pruuni värvi putukas, kes elab paikades, kus leidab toidujäänuseid.

Prussakas

400

Põhiline külavorm Eestis, kus eluhooned on küla keskel kobaras koos.

Sumbküla

400

Võrreldes metsaga on park liigirikkam või liigivaesem?

liigivaesem

500

Kõige väiksema rahvastikutihedusega maakond

Hiiumaa

500

Millal võis tekkida Pulli küla Pärnu jõe äärde?

8000 aastat eKr

500

Parasiit, kes toitub inimese verst ja võib elada madratsi või diivani sees.

Voodilutikas

500

Hooned paiknevad reas aga vahelduval kaugusel, näiteks Põlvamaal.

Ahelküla

500

Park Tallinna linnamüüri ääres, kus asub purskkaev skulptuuriga „Naine vaagnaga”

Tornideväljaku park