BALTISAKSLASTE OMAVALITSUSE KÕRGAEG
VALITSEMISKORRALDUS
ASEHALDUSKORD
100

Kuidas kutsuti rüütelkondade ja linnade seisuslikku omavalitsussüsteemi?

Balti erikord

100

Riigistatud eramõisate tagastamine nende endistele omanikele või reduktsiooni vastand.

Restitutsioon

100

Kelle valitsusaeg tõi Eesti- ja Liivimaale asehalduskorra?

Keisrinna Katariina II

200

Tänu kellele said baltisakslased kõrgetele kohtadele keisririigi asutustes?

Peeter I ehk Peeter Suur

200

Kes esindas kubermangus riigivõimu?

(Kindral)kuberner.

200

Mida positiivset tegi asehalduskorra kehtestamine aadlikele?

Suurendas aadlike isiklikke õigusi.

300

Milline oli Balti aadlike seisuse ja Venemaa keisri suhe Balti erikorra ajal?

Vene keisririik säilitas Balti aadlikele suure autonoomia vastutasuks lojaalsuse eest.

300

Mis on 5 tähtsamat haldusüksust Balti provintsides?

Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang, Saaremaa provints, Tallinn ja Riia.

300

Mis kaotati Baltikumi ja impeeriumi sisekubermangude vahel?

Tollipiir

400

Milline Põhjasõja järel sõlmitud rahuleping kinnitas Vene võimu Balti aladel ja Balti erikorra jätkumise?

Uusikaupunki rahu (1721).

400

Mis olid 3 Eesti ala rüütelkonda ehk aadlikorporatsiooni?

Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad.

400

Kes taastas pärast Katariina II surma omavalitsusasutused ning kohtusüsteemi?

Paul I

500

Kuidas nimetati Balti aadlikke, kellel oli õigus osa võtta kohaliku halduse ja kohtuvõimu otsustamises?

Rüütlid ehk rüütelkonna liikmed.

500

Kuidas näeb välja dualistlik valitsemiskorraldus?

Seisuslike omavalitsusasutuste kõrval tegutsesid riiklikud valitsusasutused.

500

Mis olid asehalduskorra peamised tunnusjooned?

Ühtlustamine, ratsionaliseerimine, riigivõimu mõju suurendamine, haldus- ja kohtuvõimu lahutamine.