Vetikad
Sammaltaimed
Sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed
Katteseemnetaimed
100

Kuidas jaotatakse vetikaid?

Rohevetikad, pruun- ja punavetikad ning sinivetikad.

100

Mis on sammaldel juurte asemel?

Risoidid.

100

Mille poolest erinevad sõnajalad osjadest ja koldadest?

Sõnajalgadel on suured lõhestunud lehed.

100

Mis on meie metsade levinuim puuliik?

Harilik mänd.

100

Katteseemnetaimed ehk...

... õistaimed.

200

Mida pole vetikatel, aga taimedel on?

Organid.

200

Miks kuuluvad samblad eostaimede hulka?

Sest need paljunevad ja levivad eostega.

200

Millised taimerühmad kuuluvad sõnajalgtaimede hulka?

Kollad, osjad ja sõnajalad.

200

Mis on paljaseemnetaimede paljunemisorganid?

Käbid.

200

Kuidas rühmitatakse õistaimi?

Ühe- ja kaheidulehelised.

300

Mis on vetikad?

Lihtsa ehitusega fotosünteesivad organismid.

300

Milliseid kasvukohti eelistavad samblad?

Niiskeid ja varjulisi.

300

Kuidas nimetatakse sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi?

Soontaimed.

300

Mitu looduslikku okaspuu liiki on Eestis?

Neli. (mänd, kuusk, kadakas, jugapuu)

300

Mis on tolmlemine?

Tolmuterade kandumine emassuguorganile.

400

Kus elavad vetikad?

Seal, kus on küllalt valgust, vett  ja mineraalaineid.

400

Kuidas tekib turvas?

Turbasamblad kasvavad tipust, nende alumine osa, aga kõduneb ja see on turvas.

400

Mis on kollad?

Mitmeaastased üsna madalad taimed.

400

Kus kasvab kõige rohkem okaspuid?

Jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes.

400

Kuidas nimetatakse sigimikku koos selles valminud seemnetega?

Vili.

500

Kus peamiselt kasutatakse vetikaid?

Toiduaine tööstuses, kosmeetikas, meditsiinis.

500

Miks samblad üksikult püsti ei püsi?

Neil pole rakukestas puitainet ega ka juhtsoont.

500

Kuidas sa nimetad lüliliste ja seest õõnsate vartega  rohttaimi?

Osjad.

500

Mille eest kaitseb vaik puud?

Haigusttekitavate bakterite ja seente eest.

500

Millised fotosünteesivad taimed tarvitavad lisatoitu?

Putuktoidulised taimed.