Sõnaliigid
Käänded
Kõneviisid
Astmevaheldus
Sünonüümid ja antonüümid
100

Sõnad, mida saab käänata.

Käändsõnad

100

Eesti keele käänete koguarv.

14

100

Kõneviiside koguarv eesti keeles.

4

100

Astmevahelduse liikide arv.

2

100

Sünonüümide tähendus.

Tähenduselt sarnased, kirjakujult erinevad sõnad.

200

Pöördsõna pöörete koguarv.

6

200

Sõna "majast" kääne.

Seestütlev

200

Kõneviis, millega antakse käsk.

Käskiv kõneviis

200

Astmevahelduse liigid.

Vältevaheldus ja laadivaheldus

200

Sõna "telefoneerima" sünonüüm.

Helistama

300

Sõnaliigid, mis käänduvad.

Nimi-, omadus-, arv- ja asesõnad

300

Kääne, mille järgi moodustad kõik käänded alates sisseütlevast.

Omastav

300

Kõneviis, mille tunnus on -vat.

Kaudne kõneviis

300

Muutused laadivahelduses.

Sulghäälikud või s-täht kaob või muutub teiseks häälikuks.

300

Sünonüümide tähendusvarjundid (3tk).

Kõnekeelsed/vulgaarsed, neutraalsed, kirjanduslikud.

400

Sõna "jalutamine" sõnaliik.

Nimisõna

400

Väliskohakäänded

Alale-, alal- ja alaltütlev

400

Sõna "laulgem" on selles kõneviisis.

Käskiv kõneviis

400

Sõna "karp" astmevahelduse liik.

Vältevaheldus

400

Üks liide, millega saab moodustada antonüümi.

Nt eba-, -tu/-matu/-tus, dis-, des-, a-, il.

500

Muutumatu sõna liik, mis täpsustab käändsõna tähendust ja on tema ees/taga.

Kaassõna

500

12. kääne

Olev

500

Kõneviis, millel eraldi tunnus puudub.

Kindel kõneviis

500

Sõna "susi" nõrga astme vorm.

Soe

500

Sõna "kogemata"  5-täheline antonüüm, mis algab n-tähega.

Nimme