Kirjakeel ja argikeel
Argikeelne vorm sõnast tegelikult.
Mis on tegelt.
Murre, mida õpetaja Mariliis ühel tunnil rääkis.
Mis on Võru murre.
Sotsiaalmeediaplatvorm, mille otsetõlge inglise keelest oleks näoraamat.
Mis on Facebook.
Juuste pesemisaine teise sõnaga.
Mis on šampoon.
Sõnaliik, mis vastab küsimustele kes? mis? kelle? mille? jne.
Mis on nimisõna.
Kirjakeelne vorm sõnast näind.
Mis on näinud.
See loom on võru keeles kikas.
Kes on kukk.
Üks populaarsemaid uudistesaateid ETV-s.
Mis on "Aktuaalne kaamera".
Just see rõhuliide liitub helitule häälikule.
Mis on -ki.
Sõnaliik, millega asendatakse lauses nimi-, omadus- või arvsõnu.
Mis on asesõnad.
Mingile kitsamale rühmale arusaadav argikeel.
Mis on släng.
Selle kirjakeelse sõna murdekeelne vaste on uss.
Mis on uks.
Just sellest tennisistist kirjutatakse praegu uudistes.
Kes on Anett Kontaveit.
Nimeta kolm sulghäälikuga algavat eksootilist vilja.
Mis on nt banaan, papaia, granaatõun, granadill, guajaav, kiivi, tangeriin jne.
Mis on omadussõna.
Keel, mida kasutavad mingi kitsa eriala inimesed (nt arstid, fotograafid).
Just niimoodi kutsutakse võru murdes tolmuimejat.
Mis on pudsunudsija.
Just neid hõlmab enda alla meedia (nimeta vähemalt kolm).
Mis on ajalehed, ajakirjad, televisioon, raadio ja internet.
Just see võõrsõna vastab sõnale kuumaveeallikas.
Mis on geiser.
Millisesse sõnaliiki kuulub kaldkirjas sõna: Selle kooli kuuendik jalutas tundi.
Mis on nimisõna.
Just see eristab kirjakeelt argikeelest.
Mis on reeglid/normid.
Just nii palju murdeid on eesti keeles.
Mis on kaheksa.
Just neile küsimustele peab uudis vastama (nimeta vähemalt kolm).
Mis on:
1) kes tegi? kellega juhtus?
2) mis juhtus?
3) millal juhtus?
4) kuidas juhtus?
5) kus juhtus?
6) miks juhtus?
Just need on võõrsõna tunnused (nimeta vähemalt kaks).
Mis on:
1) d, b, g sõna alguses;
2) võõrsõnatähed š, z, f ja ž;
3) o paikneb 1. silbist kaugemal;
4) pikk täishäälik on 1. silbist kaugemal;
5) rõhk on esimesest silbist kaugemal.
Sõnaliik, mis peab kindlasti lauses olema.
Mis on tegusõna.