9 (Eesti, Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola)
100
Seda gaasi on õhus 78 %
Lämmastik
100
Õhkkonna seisund kindlas kohas kindlal hetkel
Ilm
200
Selles kohas asuv nõiakaev hakkab suurvee ajal "keema"
Tuhala
200
Eesti sügavaim järv
Rõuge Suurjärv (38 m)
200
Läänemere-äärsete riikide vahel sõlmitud kokkulepe Läänemere keskkonna kaitseks
Helsingi kokkulepe (Helsingi konventsioon)
200
Maad ümbritsev õhukiht
Atmosfäär
200
Tuule kiiruse mõõtühik
m/s (meetrit sekundis)
300
Vesi, mida inimesed on kasutanud ja mis pole seetõttu enam puhas
Reovesi
300
Eesti üks värvikirevamaid linde, kes on kohastunud elama kiirema vooluga jõelõikudel. Valiti 2014. aastal Eesti Aasta Linnuks.
Jäälind
300
Just seda värvi vetikatest saadakse želatiinitaolist tarrendavat ainet agarit, millest tehakse näiteks marmelaadi
Punavetikad
300
Õhu horisontaalne liikumine maapinna kohal
Tuul
300
Jääkristallidest moodustunud sademekiht maapinnal
Hall
400
Nähtus, mille puhul vedeliku pinnakiht käitub kui kile
Pindpinevus
400
Tema keha on rohekas ja triibuline, tumedaveelistes veekogudes tumedam, heledaveelistes heledam. Tal on punakad rinnauimed ja kollased silmad. Peamiselt toitub põhjaloomakestest ja väiksematest kaladest. Kellest on jutt?
Ahven
400
Kes / mis on merihumur?
Läänemere rannikul kasvav taim
400
Maad tugeva päikesekiirguse eest kaitsev kiht
Osoonikiht
400
Hõredad sulgjad pilved 7-10 km kõrgusel taevalaotuses. Koosnevad jääkristallidest.
Kiudpilved
500
Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse
Kondenseerumine
500
Eesti pikim jõgi
Võhandu (162 km)
500
Ta on üks rannikul pesisevatest kurvitsaliikidest, keda on pika erepunase noka ja punaste jalgade tõttu kerge teistest eristada. Pesa teeb ta kivide vahele, korjates selleks kokku karbikodasid ja kivikesi. Toitub peamiselt limustest ja teistest selgrootutest. Teda kutsutakse ka meriharakaks.
Merisk (lind)
500
See nähtus tekib päikesevalguse käes, tuulevaikse ja pilvitu ilmaga mootorsõidukite heitgaaside paiskumisel kuiva õhku. Eriti sage on see nähtus päikeselistes piirkondades asuvates suurlinnades, kus on palju autosid ja tööstuslikke heitgaase.