MEHAANIKA
SOOJUSÕPETUS
ELEKTROMAGNETISM
AATOMI- ja TUUMAFÜÜSIKA
UNIVERSUM
100
Mis iseloomustab liikumist?
KIIRUS
100
Mis näitab keha soojusastet?
TEMPERATUUR
100
Mis on laetud osakeste suunatud liikumine?
ELEKTRIVOOL
100
Tuuma moodustavad need nukleonid
Prootonid ja neutronid
100
Meie kodugalaktika.
Linnutee
200
Ühes sekundis tehtud töö mehaanikas.
Võimsus
200
Soojushulga mõõtühik.
J (džaul)
200
Planetaarse aatomimudeli looja.
Ernest Rutherford
200
Maa tüüpi planeedid alates Päikesest.
Merkuur, Veenus, Maa, Marss.
300
Võidad jõus, kaotad teepikkuses.
Kangiprintsiip.
300
Nelja-taktiline sisepõlemismootor.
Otto-mootor.
300
Üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust, elektrivoolu tugevuse mõõtühik.
A (amper).
300
Millises tuumajaamas 26. aprillil 1986 toimunud avarii oli tuumaenergeetika ajaloo rängim?
Tšernobõl.
300
Maale lähim Päikesesüsteemi-väline täht, mis asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri ehk 39,9 Pm (petameetri) ehk 4,2 valgusaasta ehk 1,29 pc (parseki) kaugusel.
Proxima Centauri
400
Mis on mehaanika põhiülesanne?
Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine mistahes ajahetkel.
400
Keha koostisosakeste liikumise ja vastasmõju energia.
Keha siseenergia.
400
Serbia päritolu leiutaja, elektri- ja mehaanikainsener ning füüsik, kes töötas Ameerika Ühendriikides.Tema nime järgi on nimetatud SI-süsteemi magnetilise induktsiooni mõõtühik.
Nikola Tesla (serbia Никола Тесла; 10. juuli 1856 Smiljan (praegu Horvaatia) – 7. jaanuar 1943 New York)
400
Radioaktiivsuse avastas 1896. aastal prantsuse füüsik ...
Antoine Henri Becquerel.
400
Hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks.
Suur Pauk.
500
Füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd võib keha (või kehade süsteem) teha.
Energia.
500
Nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku.
Aurumine.
500
Elektrivälja tekkimine magnetvälja muutumisel.
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus.
500
Neeldunud energia doosi mõõtühik , mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas.
grei (Gy = J/kg)
500
Ta on 20. sajandi kõige mõjukam füüsik, kes avastas massi ja energia vahelise seose E=mc², mida on nimetatud isegi maailma kõige kuulsamaks võrrandiks. Aastal 1921 sai ta Nobeli füüsikaauhinna teenete eest teoreetilise füüsika alal (fotoefekti seletuse eest, mille ta avaldas 1905). Tema 1916.a. loodud üldrelatiivsusteooria on füüsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kõveruse abil (gravitatsioon on aegruumi geomeetria tulemus).
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA).