Eesti järved
Taimede ja loomade kohastumine
Järv elukeskkonnana
Toitained järves
Järve elustik
100

Eesti suurim järv

Peipsijärv

100

Kalad hingavad .... kaudu

lõpuste

100

Väikese läbipaistvusega vesi ühe sõnaga.

hägune vesi

100

Kuidas jaotatakse järvi toitainete sisalduse järgi? (3 tk)

rohketoitelised, vähetoitelised, segatoitelised

100

Looduskaitse all olev järvetaim, millel on ujulehed ja valged õied. 

vesiroos

200

Inimeste poolt jõe paisutamisel tekkinud järv Eesti idapiiril

Narva veehoidla

200

Konnad hingavad vee all ... kaudu

naha

200

Peamine põhjus, miks järvedes läbipaistvus väheneb. 

Jõed kannavad järve muda, savi, liiva jm.

200

Järve liik, kus vesi on puhas ja kirgas.

vähetoiteline järv

200

Ujulehtedega taimed saavad hapniku tänu ...

õhulõhedele lehtede peal.

300

Meteoriidi poolt tekitatud järv Saaremaal

Kaali kraater (jrv)

300

Konnad hingavad maismaal ...

kopsudega

300

Temperatuur, milles vesi on kõige tihedam.

4 kraadi

300

Järve liik, mis on suhteliselt elurikas ning kus toitained on palju. 

rohketoiteline järv

300

Järvetaimed jagunevad kaheks: 

kaldataimed ja veetaimed.

400

Järv, millel puudub väljavool. 

Umbjärv

400

Vee-eluga kohastunud imetajatel ja lindudel on varsvaste vahel...

ujunahad

400

Kust tuleb hapnik järvevette? (kaks kohta)

veetaimedelt ja õhust

400
Pika aja jooksul saab segatoitelisest järvest ...

soo

400

Mere- ja järvede rannikul pesitsev lind, kelle keha on valge, tiivad hallid ja kelle siruulatus ulatub 123-148 cm-ni. Sellele linnule meeldib ujuda ja väikesi mune ja loomi süüa. 

Hõbekajakas

500

Eesti sügavaim järv

Rõuge suurjärv

500

Missugune keha aitab kaladel osavalt liikuda?

voolujooneline keha

500

Mis aastaajal toimub tavaliselt vee segunemine järves?

sügisel

500

Millised ained muudavad segatoitelise järve vee pruunikaks. 

huumusained

500

Latikat meenutav hõbedate külgede ja tumeda seljaga kala, kes kasvab kuni 38 cm pikkuseks.

Nurg