JR
Mis aastast alates hakati korraldama JR kursuseid? Kus toimus Eestis esimene kursus?
2004. aastast, Lahemaal.
Mille/kelle kaitseks on Soomaa rahvuspark loodud?
Soomaa rahvuspark kaitseb Vahe-Eesti edelaosa soid, lamminiite, metsi, kaitsealuste liikide elupaiku ja kultuuripärandit.
Millised rabad moodustavad Soomaa rahvuspargi põhiosa?
Rahvuspargi põhiosa moodustavad viis eriilmelist raba: Kuresoo, Öördi, Kikepera, Valgerada ja Riisa raba.
Nimeta kolm küla Soomaal, milles siiani elatakse...
Riisa, Sandra ja Tipu küla
Kuidas jaguneb rahvuspargi territoorium?
Rahvuspargi territoorium jaguneb:
Millal liitus Soomaa rahvuspark JR projektiga?
2015.aastal
Mis on Soomaa rahvuspargi eripäraks?
Siinseks eripäraks on üleujutused, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks ja mille ulatus võib olla 17 500 hektarit.
Rabas pesitsev kaitsealune lind...
kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
Kus paikneb Soomaa teadaolev vanim hoone?
Soomaa teadaolevalt vanim hoone paikneb samuti Riisal - Adojaani talu väike ait on dendrokronoloogia meetodi abil dateeritud aastasse 1753.
Millest tulenevad piirangud tegevustele?
looduskaitseseadusest ja Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast
Mis on noore looduskaitsja kursuste ja seminaride eesmärgiks?
Noore looduskaitsja ehk Junior Rangeri kursuste eesmärgiks on suurendada noorte keskkonna- ja loodusteadlikkust ning luua ja arendada noorte koostöövõrgustikku rahvusparkide ja teiste kaitsealade ümber.
Kui suur on rahvuspargi kogupindala?
Rahvuspargi kogupindala on 39 884 ha, millest 51% katavad sooalad, 5% lamminiidud, 0,5% põllumaad ja ülejäänud osa moodustavad erinevad metsakooslused.
Mitu jõge rahvuspargi maastikku liigestavad?
Rahvuspargi maastikku liigestavad viis jõge: Halliste, Kõpu, Lemmjõgi, Navesti ja Raudna jõgi.
Mis on mõjutanud Soomaa rahvuspargi omapära kujunemist?
Kohalike kultuuritraditsioonide kujunemisel on suurt rolli mänginud siinsed loodusolud: ulatuslikud sooalad, üleujutused, jõgede rohkus ja jõelammid on mõjutanud siinse piirkonna omapära kujunemist. Inimene kohandas oma elu looduse järgi.
Mis on tööde ja tegevuste planeerimise aluseks?
kaitseala arengudokument: Soomaa rahvuspargi, Soomaa loodusala ja Soomaa linnuala kaitsekorralduskava 2022-2031.
Mis on EUROPARC Föderatsioon?
Euroopa Kaitsealade Liit, kes on noore looduskaitsja programmi algataja. Ühendus loodi 1973. a.
Eesmärgid:
Korraldada ja arendada parimal viisil kaitsealade planeerimist ja korraldust;
aidata kaasa uute kaitsealade loomisele;
tõsta elanike arusaama ja teadlikkust looduskaitsest ja kaitsealade vajalikkusest;
kaitsealade vahelise koostöö edendamine sh noore looduskaitsja Junior Ranger võrgustiku koordineerimine
Milliseid rahvusvahelise tähtsusega alasid rahvuspargis leidub?
Rabamassiivide näidisalaks olev Soomaa on alates 1989. aastast ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA). Lisaks kuulub rahvuspark 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari alade hulka ning 2004. aastast loodus- ja linnualana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000.
Kes poolveelistest imetajatest rahvuspargi jõgedel toimetavad?
Poolveelistest imetajatest tegutsevad jõgedel koprad (Castor fiber), saarmad (Lutra lutra) ja mink (Mustela vison). Jõgedest on leitud 17 liiki kalu, kellest tavalisemad on haug (Esox lucius), särg (Rutilus rutilus), viidikas (Alburnus alburnus) ja ahven (Perca fluviatilis).
Liikumisvahend üleujutuste ajal Soomaal...
ühepuulootsik
Mis on Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk?
Soomaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on Vahe-Eesti edelaosa metsa-, soo- ja lammimaastike looduse, kultuuripärandi, kaitsealuste liikide, looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse.
Milliseid tegevusi noore looduskaitsja programm Eestis korraldab?
Suvekursused, jätkuseminarid, Nordic-Baltic seminar (Soome-Eesti-Läti noored), Europarc rahvusvaheline JR laager, YOUTH+
Millised kaitsealad olid Soomaa rahvuspargi eelkäijateks?
Soomaa rahvuspargi eelkäijateks olid 1957. aastal loodud Halliste puisniidu botaaniline kaitseala ning 1981. aastal moodustatud Kikepera, Öördi, Kuresoo ja Valgeraba sookaitsealad. Nende alade liitmisel sai 1993. aastal alguse Soomaa rahvuspark. Soomaa viies, Riisa raba, liideti kaitsealaga 2005. aastal.
Kui suure osakaalu moodustavad rahvuspargis metsad ja lamminiidud?
Metsad moodustavad Soomaa territooriumist ligi poole. Iseloomulikud on soometsad, rabade servaaladel laiuvad rabamännikud, vanad laanemetsad ning mitmekümnel hektaril jõgede lammidel kasvavad lammimetsad. Metsade enamlevinud puuliigid on mänd (Pinus sylvestris), kaseliigid (Betula) ja sanglepp (Alnus glutinosa).
Jõgede üleujutatavatel aladel laiuvad liigirikkad luha- ehk lamminiidud, mida on kokku ligi 1500 ha. Neid on traditsiooniliselt kasutatud heina- ja karjamaadena. Täna toimub heinategu umbes 700 hektaril.
Suuremad luhad on Tipu, Läti ja Tõramaa luht, Raudna jõel Kuusekäära luht ning Lemmjõe kaldal Mulgi heinamaa ja Oksa luht. Silmailu pakuvad siberi-võhumõõk (Iris sibirica), niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) ja mitmed käpalised (Orchidaceae).
Ammustest aegadest on Halliste jõe kallastele jäänud kasvama tammesalud, mis moodustavad maalilise Tõramaa puisniidu.
Milleks kasutati ripp- ja pukksildasid?
Pukksillad olid kasutusel hooajati: need paigaldati pärast suurvett ja võeti enne jõe külmumist taas maha. Viimaseid kasutati ka loomade ülekäimiseks. Rippsillad on Soomaal säilinud Karuskosel ja Aesoos. Kahjuks ei ole ühtegi pukksilda säilinud ja nende ehitamise oskus on kahjuks hääbunud.