Keeled ja keelkonnad
Maailmas on umbes … keelt.
6000-7000
Mitteverbaalne keel, mida kasutavad suhtlemiseks kurdid inimesed.
viipekeel
Nimeta vähemalt viis soome-ugri keelt.
handi, mansi, ungari, selkupi, nganassaani, eenetsi, neenetsi, udmurdi, komi, mari, mordva, soome, lapi, isuri, karjala, vepsa, vadja, eesti, liivi
Keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad abikeelena omavahelises suhtluses.
lingua franca
Suhtluse skeemilt puuduv osa on …
müra
Keelkond, kuhu kuulub eesti keel.
Uurali keelkond
Märgiteadus ehk ...
semiootika
Suurima kõnelejate arvuga soomeugri keel.
ungari keel
Keeled, mida pole alles, ent proovitakse rekonstrueerida.
algkeeled
Selle teooria järgi tekkisid keeled maailma eri paikades iseseisvalt.
polügeneesi teooria
Eesti keel kuulub Uurali keelkonda, soome-ugri keelte hulka, … keelerühma.
läänemeresoome
Märgid, mis tekivad mitme märgi kombineerimisel.
liitmärgid
Soomeugri keel, mida on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Praeguseks praktiliselt väljasurnud keel.
liivi keel
Keeled, mida pole õnnestunud päritolu järgi liigitada.
isolaatkeeled
Selle teooria järgi on inimkeele teke ainukordne sündmus.
monogeneesi teooria
Keel, millel on maailmas enim emakeelena kõnelejaid.
mandariinihiina keel
Märkide liigid on ... .
ikoon, indeks, sümbol
Eesti keelele kõige lähedasem (sarnasem) soomeugri keel.
vadja keel
Keel, mis pole kellegi emakeel, ent on kokku pandud suhtlejate emakeeltest.
pidžinkeel
Keelte liigitamine sarnasuse alusel.
tüpoloogiline
Praeguste keelte rekonstrueerimise alusteks olid
sanskriti, kreeka ja ladina keel
Keelemärk koosneb kahest osast: ... ja ... .
tähistajast ja tähendusest
Ainus soome-ugri keel, kus on rõhk viimasel silbil.
udmurdi keel
Surnud keel, mis on jätnud jälje teda sulandanud keelde.
substraatkeel
Keelte liigitamine päritolu järgi.
genealoogiline