Suguluskond
Teadus
Grammatika
Ühiskond
100

Sugulaskeelteta keel, millel ei tundu olevat seost teiste keeltega.

Isolaatkeel

100

Teadus, mis tegeleb inimkeele uurimise ja analüüsimisega. Seda saab õppida.

Lingvistika

100

Teise sõnaga eesliide.

Prefiks

100


Domineeriv keel; keele, mida kasutavad erineva emakeelega inimesed omavahel suhtlemiseks. Tavaliselt suure politiilise ja/või kultuurilise mõjuga keel.

Lingua Franca

200

Suguluses olevate keelte pere.

Keelkond

200

Keeleteaduse osa, mis tegeleb sõnavormide moodustamise ja omavahelise suhestumise uurimisega.

Morfoloogia

200

Kõige väiksem keele osa, millel on iseseisev tähendus?

Morfeem

200

Mingile ühiskonnagrupile omane keelepruuk.

Sotsiolekt

300

Selle teooria kohaselt tekkisid keeled eri keeltest erinevates maailma piirkondades.

Polügeneesi teooria

300

Keeleteaduse osa, mis uurib häälikuid ehk kõige väiksemaid keele osasid.

Foneetika

300

Keelte jaotamine struktuuri ja sõnavara omaduste alusel.

Tüpoloogiline liigitus

300

Keelte jaotamine selle alusel, kus keelt räägitakse.


Keelte areaalne liigitamine


400

Mis keelte sugukonda kuulub eesti keel?

Uurali keeled

400

Keeleteaduse osa, mis tegeleb lausetega ehk sõnade ühendamisega fraasideks ja lauseteks.

Süntaks

400

Lihtsustunud grammatikaga keel, mida kasutavad erineva emakeelega inimesed omavahel suhtlemiseks, kusjuures kumbki osapool ei oska räägitavat keelt kuigi hästi.

Pidžin

400

Teooria, et kõik maailma keeled on arenenud ühest (Aafrika) keelest.


Monogeneesi teooria