Keskaja žanrid

Ambroosiuse laul

100

Lääna kirikumuusika sündi seostatakse just selle Milano piiskopiga

Püha Ambrosius

200

Ambroosiuse laulu tekst kirjutati just selles keeles

Ladina keel

300

Selline on ambroosiuse laulu faktuur

Monofooniline faktuur

400

Sellel sajandil hakati Milano liturgilist laulu nimetama ambroosiuse lauluks

9. saj.

500

Milano piiskop Püha Ambrosius tegutses just sellel sajandil.

4. saj. (333. - 397.a.)

Gregooriuse laul

100

Seda 590. a. valitud Rooma paavsti loetakse gregooriuse laulu rajajaks

Gregorius Suur (I)

200

See on gregooriuse laulu algupärane keel

Ladina keel

300

See dikteerib gregooriuse laulu rütmi

Laulu tekst

400

Selline on gregooriuse laulu taktimõõt

Taktimõõt puudub

500

Selline on gregooriuse laulu faktuur

Monofooniline faktuur

Organum

100

Nii kujunes välja mitmehäälnežanr - organum

Gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält

200

Organumi kujunemine sai võimalikuks just tänu selle leiutamisele

Noodikiri

300

Organum kujunes välja sellel sajandil

11. - 12.  saj.

400

Organumi alumine hääl (gregooriuse laul) oli ebaregulaarse tekstist lähtuva rütmiga, ülemine hääl oli aga sageli just sellise rütmiga

Regulaarne tantsuline rütm

500

Selline on organumi faktuur

Polüfooniline faktuur

Motett

100

Motett kujunes välja just sellel sajandil

13. saj.

200

Nii kujunes välja mitmehäälne žanr - motett

Gregooriuse laulule lisati uued hääled uute tekstidega

300

Moteti kui mitmehäälse muusika loomisel kasutati valdavalt neid intervalle

Puhtad intervallid (p1, p4, p5, p8)

400

Motett tekkis esialgu kirikumuusika žanrina kuid 13. saj. lõpuks kujunes temas välja just see

Haritlaste seltskonnalaul

500

Selline on moteti faktuur

Polüfooniline faktuur

Ilmalik muusika

100

Nemad olid keskaja ilmalike laulude kirjapanijateks

Vagandid - rändüliõpilased ja teenistuseta vaimulikud

200

Seda ilmalikku laulu esitasid trubaduurid, truväärid ja minnesingerid

Rüütlilaul

300

See on suurim säilinud vagandilaulude kogu, mis on pärit 13. saj.

Carmina burana

400

See on ilmaliku laulu liik, mida esitasid alamast seisusest rändmuusikud - žonglöörid ehk menestrelid

Kangelaslaul

500

Need olid rüütlilaulu peamised teemad

Armastus, kangelased ja Neitsi Maarja kultus