Mille tulemusena sai Eesti- ja Liivimaal kõike suuremad maavaldused Rootsi aristokraatia?
Tol ajal toimunud läänistuspoliitika tulemusena sai see nii.
Kas Rootsi võimu kehtestamine muutis Eesti talurahva sotsiaalset ja õiguslikku seisundit?
Eriti mitte.
Kus õnnestus säilitada suurema autonoomia?
Kõige suurem autonoomia õnnestus säilitada Tallinnal, kes oli 1561. aastal Rootsi kroonile vabatahtlikult alistunud.
Mis on asehalduskord?
Asehalduskord on Eesti- ja Liivimaa kubermangus 1783-1796 kehtinud valitsus- ja kohtukorraldus.
Kes panid aluse eestikeelsele jutukirjandusele?
Baltisaksa pastorid ja kooliõpetajad.
Millised olid 16. sajandi lõpul ja 17. sajandi esimesel poolel aadlile tehtud suured läänistused?
Need olid lühiajalised. Suurem osa valdusi võeti 1680. aastatel mõisate reduktsiooniga kuninga omandusse tagasi.
Miks ei tekitanud talurahva pidamine sõltuvus- ja teenistussuhetes olulisi vastuväiteid?
Sest pärisorjus oli lihtsalt Läänemere provintsides juurdunud majandumise viis.
Miks sattussid mitmed Eesti väikelinnad 17. sajandil Rootsi kõrgaadli võimu alla?
Rootsi kuninga läänistuspoliitika tõttu sattusid mitmed Eesti väikelinnad 17. sajandil Rootsi kõrgaadli võimu alla.
Kes esindas riigivõimu?
Eesti- ja Liivimaa kubermangus esindas riigivõimu kohalik kuberner koos kubermanguvalitsusega.
Millal ilmus eestikeelne piibel?
Eestikeelne piibel ilmus trükist 1739. aastal paljude kirikuõpetajate pikaajalise ühistööna.
Mis oli mõisate reduktsiooni peamiseks põhjuseks?
Reduktsiooni peamiseks põhjuseks oli rahapuudus. Sõjaväe ülalpidamine ja kasvav riigiaparaat nõudis rohkem vahendeid, kui senine maksupoliitika suutis pakkuda.
Millised olid talupoegade õigused?
Tegelikult 16. sajandi keskpaigaks oli Liivimaa talurahvas kaotanud oma peamised vabadused, seevastu mõisnikul olid talupoja suhtes suured vabadused ja õigused.
Kirjeldage Tartu seisukorra.
Tartu säilitas vanad privileegid ja Riia linnaõiguse, kuid kaotas peaaegu täielikult oma kaubalinna staatuse. Linna arengut mõjutas kindlasti selle tähtsus sõjalise keskusena.
Millisteks haldusüksustest jagunesid Balti provintsid?
Nad jagunesid viieks tähtsamaks haldüksuseks: Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang, Saaremaa provints, Tallinn ja Riia.
Kes andis välja esimese eestikeelse ajakirja?
Esimese eestikeelse ajakirja andis välja Põltsamaa arst, kirjamees ja eratrükikoja omanik Peter Eduard Wilde.
Kui palju mõisasid olid redutseeritud?
Liivimaal redutseeriti 84% maadest, Eestimaal aga 53%.
Milline oli talurahva majanduslik olukord?
Talurahva majanduslik olukord oli päris pingeline, kuna esimese kolmandiku sõjad jätsid tugeva jälje. Palju oli sööti jäänud põlde, sest töökätest ja loomadest ei piisanud, et rohkem maad harida. Sajandi esimesel poolel oli enamikus taludes peamiseks tööjõuks peremehe enda pere.
Kirjeldage lühidalt 17.-18. sajandi kaubandust.
17.–18. sajandil olid kaubandus ja käsitöö väga täpselt reguleeritud ja lähtusid kindlatest privileegidest. Rootsi pidas tähtsaks kaubanduse ja tootmise edendamist. Kaubanduselt kasseeritavast tollimaksust kujunes riigi peamine tuluallikas.
Mille poolest jagunesid Eestimaa ja Liivimaa Vene tsaaririigi sisekubermangudest?
Balti erikorra tõttu eristusid Eestimaa ja Liivimaa väga selgelt Vene tsaaririigi sisekubermangudest nii oma haldus- ja kohtukorralduse, õiguskorralduse kui ka kirikliku ja üldkultuurilise ilme poolest.
Mis oli Euroopa rahvaste kirjakeelte arengus oluliseks teetähiseks?
See oli piiblitõlke trükis avaldamine, sest piibel avaldas kõigile kujunevatele kirjakeeltele erakordselt suurt normeerivat mõju.
Mis sai reduktsiooni tulemuseks?
Reduktsiooni tulemusena taastati ulatuslik riigi maavaldus, millelt riik hakkas teenima märkimisväärset tulu, nii et 17. sajandi lõpuks moodustas Eesti- ja Liivimaa panus Rootsi riigikassas kuni veerandi kõigist sissetulekutest.
Millise nõudmise esitas kuningas 1687. aastal Eestimaale?
Kuninga sõnul ei peaks talupojad jääma mõisniku suva ja tunnete meelevalda, sest see röövib inimestelt usalduse ja soovi „maa üldist heaolu“ edendada.
Millised kaubad oli kõige olulisemad?
Peamised ostuartiklid olid sool ja raud, aga osteti ka soolakala, nahkade parkimine, ehted (kõige enam osteti klaashelmeid, litreid, kuid ka siidilinte, teppsiidi, kõlisevaid messingrõhkusid, hõbekrõlle, ‑preese jms). Oluline kaup oli ka alkohol. 17. sajandil tõusis õlle kõrvale viin ning hakkas levima tubakas
Kirjeldage dualistlikku valitsemiskorraldust.
Seisuslike omavalitsusasutuste kõrval tegutsesid riiklikud valitsusasutused, kusjuures kahe süsteemi piirid ei olnud päris selged. Mõnikord juhtus nii, et üks isik oli ametis nii riiklikus kui ka seisuslikus valitsussüsteemis.
Mis kujunes valgustusaja mõjul?
Valgustusaja mõjul kujunes 18. sajandi teisel poolel eestikeelne ilmalik kirjandus. Kõige enam levisid kalendrid, nende lisad sisaldasid õpetlikke jutte, ülevaateid ajaloost ja teistest maadest ning nõuandeid tervishoiu kohta.