Olulised mõisted
Vereringe
Vere pidev ringlemine organismi veresoontes.
Mis osad moodustvad vereringe?
Süda, veri ja veresooned,
Millistest osadest koosneb kalade süda?
Kojast ja vatsakesest.
Mitmest kojast ja vatsakesest koosneb kahepaiksete ja roomajate süda?
Paremast kojast, vasakust kojast ja vatsakesest.
Mitmeosaline on lindude ja imetajate süda?
4-osaline. parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake.
Väike vereringe
e kopsuvereringe - vere liikumistee südamest kopsudesse, kus see rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist ning suundub tagasi südamesse.
Mida tähendab, et selgroogsetel on suletud vereringe?
Selgroogsetel loomadel liigub veri kehas ainult mööda veresooni.
Kas kaladel on väike ja suur vereringe?
Ei ole.
Kirjelda kahepaiksete ja roomajate väikest vereringet.
Süda pumpab hapnikuvaese vere kopsu veresoontesse. Kopsudes annab veri ära süsihappegaasi, rikastub hapnikuga ja liigub tagasi südamesse.
Kas lindudel ja imetajatel on väike ja suur vereringe?
Jah on.
Suletud vereringe
vereringe, milles veri liigub ainult mööda veresooni.
Kellel on selgroogsetest loomadest kõige lihtsama ehitusega süda ja kõige lihtsam vereringe?
Kaladel.
Kas kala kehas voolab veri aeglaselt või kiiresti?
Aeglaselt, sest süda pumpab selle kõigepealt lõpustesse, mis aeglustavad vere liikumist.
Kas on lindude ja imetajate süda hapnikuga varustatud?
Nende rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire.
Suur vereringe
Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku ning kogub süsihappegaasi ning liigub tagasi südamesse.
Mida kannab veri kõikidesse kehaosadesse?
Hapnikku, toitaineid, vett jne.
Kas kala kehatemperatuur on püsiv?
Ei ole, sest aeglaselt liikuv veri jõuab edasi kanda vähe hapnikku. Seepärast ei saa rakud toota nii palju soojust, et kala kehatemperatuur oleks püsiv.
Kirjelda kahepaiksete ja roomajate suurt vereringet?
Südamest liigub hapnikuga rikastatud veri keha veresoontesse, kehas liiguvad hapnik ja sooltest imendunud toitained rakkudesse, samal ajal kogunevad jääkained (ka süsihappegaas) verre.
Kas lindude ja imetajate vereringes liigub veresoontes ka segaveri?
Ei liigu.
Süda
Elund, mis paneb vere soontes ringlema.
Organismis on pidevalt vaja aineid ühest kehaosast teise kanda. Loomadel täidab seda ülesannet mis osa, et kõik keharakud oleksid varustatud vajalike ainetega?
Vereringe.
Mitu koda ja vatsakest on kalade vereringel?
Üks.
Kas kahepaiksetel ja roomajatel on kiire ainevahetus?
Ainevahetus on aeglane, loom ei suuda toota nii palju soojust, et hoida kehatemperatuur püsivana.
Kas linnud ja imetajad on püsisoojased?
Jah on. Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana.