Õppimise teoreetiline taust
Õpioskuste olemus ja nende liigitus
Infootsing
Varia
100

Mis on õppimine vastavalt Eggeni ja Kauchaki (2016) definitsioonile?

Õppimine on suhteliselt püsiv käitumises vaadeldav muutus, mis ilmneb kogemuse tulemusena.

100

Mis on õppima õppimine vastavalt Pedatsaare määratlusele?

Õppima õppimine on tundma õppimine, kuidas toimub õppimine, ehk õppioskuste omandamine.

100

Mida tähendab süstemaatiline infootsing?

Süstemaatiline infootsing tähendab otsingusõnade põhjalikku läbimõtlemist, sünonüümide, laiemate ja kitsamate mõistete ning seotud sõnade kaasamist ja omavahelist kombineerimist operaatoritega AND, OR ja NOT (Seiler & Miil, 2019).

100

Kuidas nimetatakse protsessi, mille käigus aju vähendab või pärsib teatud närviimpulsside edastamist, et keskenduda olulisele teabele?


Pidurdusprotsessid.

200

Millised on Krulli (2018) järgi peamised õppimise ajendid?

1. Soov hoiduda ebameeldivustest

2. Huvi tundmine ümbritseva maailma vastu

3. Eduootus

200

Kuidas defineerivad Jõgi ja Aus (2015) õppimist?

Õppimist tuleb õppida ja harjutada, nagu kõiki muid eesmärgipäraseid tegevusi.

200

Kuidas saab täpsustada otsingusõnu Eesti märksõnastiku abil?

Eesti märksõnastiku abil saab täpsustada otsingusõnu, sest märksõnad kirjeldavad teavikute sisu ja nende kasutamine aitab täpsustada otsingutulemusi (Seiler & Miil, 2019).

200

Milline tehnika rõhutab esitlusoskuste arendamist?


Visualiseerimine.

300

Mis vahe on tahtlikul ja tahtmatul õppimisel? (Krull, 2018)

Tahtlik õppimine toimub teadliku pingutuse kaudu, kus õpilane püüab omandada uut teavet või oskus.

Tahtmatu õppimine toimub alateadlikult, ilma otsese kavatsuseta midagi õppida.

300

Millised on Cottrelli (2013) järgi õppioskuste valdkonnad?

1. Ennastjuhtiva õppija oskused

2. Akadeemilised oskused

3. Inimestega seotud oskused

4. Ülesande spetsiifilised oskused

300

Kuidas töötab loogikaoperaator AND?

AND piirab otsingut, sest päringus ühendatud sõnad peavad kõik leitavates dokumentides esinema (Seiler & Miil, 2019).

300

Kuidas nimetatakse oskust oma aega hästi planeerida ja korraldada, et jõuda oma eesmärkideni?


Ajajuhtimine.

400

Milliseid põhivajadusi tuleb rahuldada, et sisemised motivaatorid saaksid õppimise peamiseks käivitajaks? (Märja, Lõhmus, & Jõgi, 2003)

1. Füsioloogilised vajadused

2. Turvalisuse vajadused

3. Kuuluvus- ja armastusevajadused

4. Eneseaustuse vajadused

400

Kuidas mõjutavad õppioskused õppija õpitulemusi? (Jõgi & Aus, 2015)

Heade õppioskustega õppijatel on paremad õpitulemused, nad panustavad õppimisse rohkem ja on valmis rohkem pingutama. Samuti on neil pikem haridustee ja nad on üldiselt rohkem rahul oma eluga.

400

Kuidas erinevad andmebaasid jagunevad?

Andmebaasid jagunevad üldisteks ja erialasteks. Üldised andmebaasid sisaldavad erinevaid valdkondi (nt ISE, EBSCO), samas kui erialased andmebaasid koondavad infot kitsama valdkonna kohta (nt ERIC, PsycINFO, Business Source Complete) (Seiler & Miil, 2019).

400

Millise oskuse arendamine on kõige tähtsam avalikul esinemisel?


Enesekindlus.

500

Kuidas selgitab Ebbinghaus unustamiskõveraga seotud õppimise tõhustamise põhimõtteid?

1. Materjal jääb paremini meelde, kui seda korratakse kõva häälega.

2. Meelespidamine paraneb harjutamise suurenemisega.

3. Materjali õppimine on tõhusam, kui seda tehakse jaotatud ajas, mitte ühe hooga.

4. Unustamine toimub esimestel tundidel kiirelt ja 24 tunni möödudes mäletatakse õpitust vähem kui 50%.

500

Millised on õppija võimalused õppioskuste arendamiseks?

1. Õppija õpib tundma enda õppimist ja selle üle mõtlema.

2. Ta katsetab erinevaid õppimisstrateegiaid ja -võtteid.

3. Õppija analüüsib enda õppimiskogemusi ning vaatleb ja analüüsib teiste õppijate kogemusi.

500

Milline andmebaas võimaldab otsida korraga enamikus Tartu ülikoolile avatud teadusandmebaasides ja teistes teadusinfo ressurssides?

EBSCO Discovery võimaldab otsida korraga enamikus Tartu ülikoolile avatud teadusandmebaasides ja teistes teadusinfo ressurssides (Seiler & Miil, 2019).

500

Mis kaasneb avaliku esinemise hirmuga?

Stress.