Show:
Muinasjutud
Mõistatused
Vanasõnad
(Lõpeta vanasõna!)
Kõnekäänud
(Seleta kõnekäänu tähendus!)
Muistendid
(Seleta lugu oma sõnadega!)
100
Mis muinasjutus istuvad erineva vanusega mehed lõkke ääres?
Mis on "Kaksteist kuud".
100
Mees käib ööd ja päevad, ei väsi ilmaski?
Mis on kell.
100
Ahnus ajab ………………
Mis on upakile.
100
Hoia keel hammaste taga!
Mis on ära räägi.
100
Kuidas jänesed endale lõhkise moka said?
Mis on ... Jänesed tulid kokku oma raske elu üle nõu pidama. Lõpuks leiti, et nende kõikide hädad on seotus sellega, et keegi neid ei karda, aga nemad peavad kõiki kartma. Koos otsustati võõrale maale ära minna. Nutsid ning haletsesid jänesed endid ja hakkasid siis suure jooksuga mäest alla maantee poole minema. Luhal sõi suur lambakari. Jäneste jooksumüdinat kuuldes kohkusid lambad ja punusid tuhatnelja koju. Niisugust ootamatut põgenemist nähes jäid jänesed seisma ja hakkasid naerma. Nad naersid nii kaua kuni igaüks oma huule lõhki naeris. Tänapäevalgi on jänestel lõhkine mokk ja enam see kinni ei kasva. Väljarändamise nõu on aga sellest ajast kadunud.
200
Hobune ütles, et varsa hind on kirjutatud … Kuhu?
Mis on kabja alla.
200
Ei ole lukk ega riiv, aga kinni peab?
Mis on nööp.
200
Suur tükk ajab ………………..
Mis on suu lõhki.
200
Määris mett moka peale.
Mis on meelitas.
200
Kuidas sattus Vana Toomas valvama Raekoda?
Mis on ... Vana Toomas oli osav vibukütt. Vanasti korraldati Papagoiaias laskevõistlusi. Kevadiste pidustuste ajal oli seal üles seatud puust valmistatud ja kirjuks värvitud papagoikuju, mida vibukütid püüdsid ridva otsast alla lasta. Ühel võistlusel võitis väike poiss Toomas ka vanad vibukütid. „Laskurite kuninga“ au sai ta endale. Tal lubati asuda õpilasena linna vahtkonda. Hiljem võttis Toomas osa ka Liivi sõjast ja vapruse eest tõsteti ta lippuri seisusse. Toomas kandis pikki vurrusid ja kui 1530.aastal pandi tuulelipp raekoja torni, siis tuulelipul kujutatud poiss sarnanes Toomaga ning rahvas hakkas tuulelippu hellitavalt Vana Toomaks kutsuma.
300
Sinna sattudes võttis tüdruk ahjust välja mitu krõbedat leiba. Kuhu tüdruk oli sattunud?
Mis on Lumeeide riiki.
300
Kaks ema, kümme poega- kõik ühenimelised?
Mis on kümme varvast või kümme sõrme.
300
Tasa sõuad, ……………………
Mis on kaugele jõuad.
300
Nagu silgud pütis.
Mis on kitsas olema.
300
Kuidas Kalevipoeg sai kuningaks?
Mis on ... Vana Kalevi kolm poega otsustasid liisku heita, kes neist kuningaks saab. Koos otsustati nii, et kes kivi kõige kaugemale üle järve heidab, sellest saab Eestimaa kuningas. Kõigepealt viskas kivi vanem vend ja kivi lendas üle järve üsna teise kalda ligidale vette. Keskmine vend heitis kivi pilvedesse ja lõpuks langes see kalda ning vee piirile nii, et pool kivi jäi vette ja pool kivi kuivale. Vana Kalevi noorem poeg lennutas aga kivi teisele kaldale tükk maad veest eemale maha. Nii saigi nooremast vennast Eestimaa vägimees. Ta ei asunud elama kuninga kombel toredasse lossi ega uhkesse linna. Kalevipoeg pani hoopis mõõga vööle, võttis adra kätte ja hakkas põlde kündma ja külvama. Ta külvas metsad mühama, orud õitsema ja aasad haljendama.
400
Mitu haldjat kutsuti väikese printsessi peole?
Mis on kaksteist.
400
Noorel nelja, keskeal kahel, vanal kolme jalaga?
Kes on inimene.
400
Mida ei saa jõuga, saab ………………
Mis on nõuga.
400
Vesi on ahjus.
Mis on ajab nutma.
400
Kuidas karu sai endale lühikese saba?
Mis on ... Rebane varastas taadi käest kalu. Ta tassis varastatud kauba metsa ja sõi seda põõsa varjus. Karu läks mööda ja küsis rebaselt, kus ta nii palju kalu sai. Rebane valetas, et püüdis kalad jääaugust oma sabaga. Karu tahtis ka oma sabaga kalu püüda. Rebane viis karu järvele, raiusid koos jäässe augu ja karu pistis saba vette. Sai karu saba tükk aega järves olla, kui rebane käskis katsuda, kas saak otsas. Karu tõmbas saba nii, et jää ragises. Rebane ütles, et peab veel ootama, et ikka õige suur noos kalu saba külge kinni hakkab. Vaene karu ootas jälle tükk aega ja kui lõpuks püüdis saba välja tõmmata, enam ei jaksanud. Rebane teatas, et kalasaak on suur. Ta lubas külast abi kutsuda ja pistis küla poole jooksu. Karu ootas kannatlikult, kõht tühi ja väsinud, kuni märkas rebast küla poolt tagasi jooksmas, suur koerakari kannul. Koerad kargasid karule kallale. Karu tõmbas nüüd nii tugevasti kui jaksas. Pääses küll karu kurjade vaenlaste käest minema, jäi aga ilma hännata. Pole seda enam niigi palju, et kuuma ilmaga kärbseid eemale peletada.