Keeleüksused
Keelevariandid
Sõnaliigid ja keeled 1
Sõnaliigid ja keeled 2
100

Eesliide

Mis on prefiks?

100

Murre

Mis on dialekt?

100

Sarnase tähendusega sõna


Mis on sünonüüm?

100

Suguluses olevate keelte pere

Mis on keelkond?

200

Järelliide

Mis on sufiks?

200

Mingile ühiskonnagrupile omane keelepruuk


Mis on sotsiolekt?

200

Keel, millel tunduvat sugulaskeeled puuduvat

Mis on isolaatkeel?

200

Vastandliku tähendusega sõna

Mis on antonüüm?

300

Häälik. Keele kõige väiksem osa, mis saab muuta tähendust. Nt /l/


Mis on foneem?

300

Variant keelest, mis on omane üksikisikule ning erineb teistest sõnavara, grammatika või häälduse poolest

Mis on idiolekt?

300

Sõnad, mille kuju on sama, aga tähendus erinev


Mis on homonüüm?

300

Domineeriv keel; keele, mida kasutavad erineva emakeelega inimesed omavahel suhtlemiseks. Tavaliselt suure politiilise ja/või kultuurilise mõjuga keel

Mis on Lingua Franca?

400

Kõige väiksem keele osa, millel on iseseisev tähendus. Nt kiik


Mis on morfeem?

400

Lihtsustunud grammatikaga keel, mida kasutavad erineva emakeelega inimesed omavahel suhtlemiseks, kusjuures kumbki osapool ei oska räägitavat keelt kuigi hästi

Mis on pidžin?

400

Keeled, mis kasutavad abisõnu või nt sõnade järjekorda, et väljendada sõnade omavahelisi suhteid või mõtet, mitte käändeid


Mis on analüütilised keeled?

400

Keeled, mis kasutavad sõnadevaheliste seoste näitamiseks käändelõppe


Mis on sünteetilised keeled?