Närv
Närvikoe arenemine
neuroektodermaalne
mesenhümaalne
Immuunsüsteemi rakud
B-lümfotsüüdid - määravad humoraalse immuunvastuse, B ja T-lümfotsüütide eristamiseks (ehituse alusel eristada ei saa) kasutatakse spetsiaalseid pinnavalke.
T-lümfotsüüdid - määravad rakulise immuunvastuse. 2 põhitüübiks on T tsütotoksilised rakud (Tc) ja T helper rakud (Th).
makrofaagid
dendriitrakud (mitte neuronid !!!)
Hüpotalamus
koordineerib endokriinsüsteemi talitlust, autonoomse närvisüsteemi kontrollkeskus.
Söögitoru
epiteel; proopria; limaskesta lihaskiht; submukoosa; söögitoru näärmed; Ringkiht; Pikikiht; Adventitsiaalkest
mis on keel, mida eristatakse dor pinnal
Keel on lihaseline organ, mille vaba pinda katab limaskest. Dorsaalsel pinnal eristatakse keeleselga, keelepära ja nende vahele jäävat maitsmisregiooni
Neuron
närvikoe morfofunktsionaalne ühik, mis koosneb närvirakkudest (rakukehadest) ja jätketest. Jätked kaetud perifeerse oligodendrogliia poolt moodustatud katetega.
Neuronite ehitus on rakuline ja kiuline
Veresoonte ehitus
1) Sisekest e. intima (t. intima) - endoteliaalkiht (endothelium) - subendoteliaalkiht (str. subendotheliale)
2) Keskkest e. meedia (t. media)- koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest
3) Väliskest e. adventiitsia (t. adventitia) – koosneb sidekoest
Hüpofüüs
funktsionaalselt ja morfoloogiliselt seotud hüpotalamusega, endokriinorganite ja kogu organismi talitlust reguleeriv organ.
Magu jaguneb
kardiaosa (lävisenäärmed); fundus; maokeha; mao pülooriline osa, mis jaguneb püloorusekoopaks ja püloorusekanaliks
papillid
niitpapillid, seenepapillid, vallpapillid, lehtpapillid
Närvilõpmed
paigad, kus toimub kontakt teiste kudedega- epiteeli-, side- ja lihaskoega
MALT-süsteemi kuuluvad organid
Tonsillid
Agregeerunud (Peyeri naastud) ja üksiklümfisõlmekesed sooletrakti limaskestas
Ussripiku lümfoidkude
Hingamisteede ja urogenitaaltrakti limaskestaga seotud lümfoidkude
Endokriinorganite jaotus
tsentraalsed organid
hüpotaalamus (liberiinid)
hüpofüüs (tropiinid)
epifüüs ehk käbinääre
perifeersed organid
kilpnääre (türoksiin)
kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin)
neerupealis (mineralokortikoidid, glükokortikoidid, adrenaliin jm)
segaorganid
kõhunäärme saared (pankrease saared)
platsenta
sugunäärmed: munand, munasari
Peensool
jaguneb kaksteistsõrmiksooleks, tühisooleks ja niudesooleks.
Sooleseina ehitus: Limaskest ; Lihaskest ; Serooskest
HAMBAPULP
moodustub veresooni ja närve sisaldavast retikuliinkiudude rikkast kohevast sidekoest
täidab hambaõõnt ja juurekanalit
kiulisteks elementideks prekollageensed ja kollageensed kiud. Elastsed kiud puuduvad!
Närvirakkude jaotus jätkete arvu alusel
unipolaarsed- üks ja seesama närviraku jätke funktsioneerib nii aksoni kui ka dendriidina (silma võrkkesta amakriinrakud)
pseudounipolaarsed- arengu käigus on dendriit ja akson kattunud ühise kattega ega ole valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad (spinaalganglioni rakud)
bipolaarsed- närvirakul on üks akson ja üks dendriit (sisekõrva lülineuronid)
multipolaarsed närvirakud- närvirakul üks akson ja mitu dendriiti (seljaaju motoorsed närvirakud)
Lümfisõlmede ehitus
kapsel, trabeekul, folliikul. Lümfisõlme koor (lümfifolliikulid), lümfisõlme säsi (säsiväädid), nende vahel parakorteks.
Epifüüs
ehk käbinääre, erilaadne hüpotalamuse antagonisthormoone produtseeriv organ. Selle põhirakud on neuroglioossed pituitotsüüdid.
Jämesool jaguneb
jaguneb umbsooleks, käärsooleks, millel on ülenev, alane, ristisool ja sigmasool, pärasooleks anaalkanaliga.
PERIODONT
tsementi ümbritsev ja hammast hambaalveoolis kinnitavat, arenevat hammast ümbritsevast hambapaunast tekkinud kiuline sidekude, mis moodustub kolmest struktuurist:
peritsement
hamba kandeside
periost
Närvikoe jaotus
närvirakud ehk neuronid
neurogliia (gliiakude)
makrogliia (astrogliia, oligodendrogliia)
ependüüm
mikrogliia
Immuunorganid
tsentraalsed ehk primaarsed organid
Punane luuüdi (hemopoeesi organ; B-lümfotsüütide moodustumine; siin paiknevad tüvirakud T- ja B-lümfotsüütide tekkeks; B-lümfotsüütide eellasrakud jäävad luuüdisse ja diferentseeruvad seal edasi)
Tüümus (T-lümfotsüütide moodustumine; T-lümfotsüütide eellasrakud kantakse vereringe kaudu tüümusesse, kus toimub nende diferentseerumine; üheks oluliseks ül on T-lümfotsüütide selekteerimine, mille käigus kõrvaldatakse autoreaktiivsed rakud ja tagatakse tsentraalse immuuntolerantsi kujunemine; suunab kogu organismi lümfoidkoe kasvu, arenemist, küpsemist, immuunsuse kujunemist ja säilimist)
MALT-süsteem (ehk GALT-süsteem) ehk limaskestadega seotud lümfoidkude (B-lümfotsütopoees ehk B-lümfotsüütide paljunemine ja diferentseerumine; ül organismi humoraalne kaitse).
Perifeersed ehk sekundaarsed lümfoidorganid (lümfotsüütide aktivatsioon ja proliferatsioon; organismi vahetu immunoloogiline kaitse; lümfotsüütide antigeensõltuv proliferatsioon ja diferentseerumine):
Lümfisõlmed (filtreerivad lümfi; seal toimub B-lümfotsüütide aktivatsioon ja nende diferentseerumine antikehi tootvateks plasmarakkudeks; lümfi puhastamine võõrkehadest; rikastamine lümfotsüütidega)
Põrn (punapulbis toimub vere filtratsioon ja defektsete erütrotsüütide kõrvaldamine)
Silmamuna sein
Välimine fibrooskest - sarvkest, valgekest
Keskmine soonkest - vikerkest, ripskeha, tõeline soonkest
Sisekest e reetina
Trahhea ja bronhi seina ehitus
TRAHHEA
Limaskest - Mitmerealine ripsepiteel; Proopria; Fibroelastne kiht; Submukoosa (traheaalnäärmed)
Trahhea eesmises osas hüaliinne fibrokartilagiin-e. kondrofibrooskest ; tagumises osas silelihaskoeline trahhea ristlihas
Adventitsiaalkest kiud- sidekoeline
BRONH
Bronhide seinas eristatakse sarnaselt trahheale limaskesta (epiteel, proopria, lihaskiht, submukooskiht bronhiaalnäärmetega), fibrokartilagiinkesta ja adventitsiaalkesta.
Süljenäärmed
Süljenäärmed on suuõõnes paiknevad näärmed. Eristatakse väikesi ja suuri süljenäärmeid. Lõpposa ehituselt ja nõre iseloomult jagunevad: seroosnäärmeteks, mukoosnäärmeteks, seganäärmeteks.