Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama?
Koer.
100
See taim on meie rahvuslill.
Rukkilill.
100
Eesti rahvuslind.
Suitsupääsuke.
100
Eesti suurim imetaja.
Põder.
200
Üheksa mehe mõistus, ühe mehe ramm.
Hunt.
200
Mees künnab, ei ole atra ega hobust.
Siga tuhnib.
200
Eesti rahvuspuu on ... .
Tamm.
200
Musta värvi kollase nokaga lind, keda rahvasuus kutsutakse kevadekuulutajaks.
Kuldnokk.
200
Kes on see imetaja?
Tal on pruuni värvi kasukas. Ta magab talveund. Pojad sünnivad jaanuaris- veebruaris. Ta on segatoiduline loom.
Karu.
300
Pada keeb metsas, ei ole puid ega tuld all.
Sipelgapesa.
300
Nui ees, väät taga, hiirekelder keskel?
Kass.
300
Sellest teraviljast tehakse jahu saiatoodete, makaronide, küpsiste ja kookide valmistamiseks.
Nisu.
300
See lind ei tee kunagi ise pesa ega hoolitse enda poegade eest. Ta muneb oma munad teiste lindude pessa. Tema laul on kuku, kuku.
Kägu.
300
Selle looma karvastik on pruuni värvi, pojad on triibulised. Nad elavad koos karjades. Toiduks tuhnivad maa seest juuri, vihmausse ja tõuke. Sügiseti külastatakse kartulipõlde.
Metssiga.
400
Kuhja luuakse, aga kuhja loojat ei näe.
Mutt ja mutimullahunnik.
400
Mees läheb metsa, mõõk seljas.
Kass.
400
Teravili, millest jahvatatud jahust küpsetatakse leiba.
Rukis.
400
See lind lendab ringi õhtul ja öösiti. Tema põhiline jahisaak on hiired. Teda peetakse tarkuse sümboliks.
Öökull.
400
Eesti metsade ainus kaslane.
Ilves.
500
Roheline mehike, rohelised jalad.
Rohutirts.
500
Sööda kui venda, seo kui varast.
Hobune.
500
Selle taime lehed ja viljad on väga mürgised, aga juuremugulaid kasutame peaaegu iga päev toiduks.
Kartul.
500
Eesti levinuim rähniliik.
Suur- kirjurähn.
500
See loom on Eesti suurim näriline. Ta on suurepärane ehitusmeister ja hea ujuja. Ta langetab puid ja rajab veekogudele tamme. Ka Keila Jõepärgis võib näha tema tegutsemise jälgi.