Mets
Soo
Eesti loodusvarad
Taimed
Loomad
100

Selles metsas on puud istutatud ja inimesed hooldavad neid.

majandusmets

100

Nimeta sootüübid (3).

madalsoo, sirdesoo, raba ehk kõrgsoo

100

See taastumatu loodusvara tekib soodes.

turvas

100

Need okaspuud jäävad oma niiske kasvukoha tõttu alati kidurateks. Nad kasvavad soos kääbusvormiga.

rabamänd

100

See oravaliik on Eestis range looduskaitse all.

 lendorav

200

Olles ise väikesed sipelgad, torkavad metsas silma nende pesakuhilad.

metsakuklased

200

See mari kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas. Kerajas vili on alguses kõva ja punane, valmides värvub kollaseks ja muutub pehmeks.

rabamurakas

200

See on pruuni värvi settekivim, mis hästi põleb. Teine nimi - kukersiit. See maavara on peamine elektrienergia, aga ka keskkonnaprobleemide allikas.

põlevkivi

200

Sellel rabataimel on roomavad varred ja nahkjad lehed. Taime punased marjad on söödavad ja hapelised.

jõhvikas

200

Kõige väiksem Eesti metsalind.

pöialpoiss

300

Selle kuival ja liivasel kasvava metsa peamiseks puuliigiks on mänd. Mis metsatüüp see on?

nõmmemets

300

See soos kasvav taim sarnaneb mustikaga.

sinikas

300

Sellest loodusvarast saab valmistada mööblit, paberit ja pappi, vineeri, plaate.

puit

300

Seda metsas kasvavat taime aetakse segamini pohlaga.

leesikas

300

Metsas ta on paigalind. Toiudu otsimiseks asetab ta käbi puuprakku ja hakkab tugevate nokalöökidega seemneid välja peksma. Sellise sepikoja läheduses võib tihti leida suurel hulgal lammutatud käbisid 

rähn

400

Just nii palju Eestimaast moodustab mets (%)

umbes 52%

400

Just nii paks peab olema turbakiht, et öelda märja ala kohta soo.

30 cm

400

Sellest kivimist on ehitatud Tallinna vanalinna ümbritsev müür. See on rahvuskivi.

paekivi

400

See taim on puu ainult nime poolest. Selle põõsa viljad maitsevad nii loomadele kui inimestele. Teine nimi - pähklipuu.

sarapuu

400

pomm!

0

500

Mis puuliikide rühm see on: pärn, vaher, kask jmt?

lehtpuud

500

Tänu sellele omadusele saab turbasammal endasse palju vett imada.

Surnud rakud võtavad vett endasse. Ta on nägu käsn.

500

See taastumatu loodusvara on moodustunud kõige peenematest setetest. Sellest loodusvarast saab valmistada nii ehitusmaterjale kui iluasju, näiteks, nõusid. Põletamisel omandab ta ruuge värvuse.

savi

500

pomm!

0

500

Tema on Eesti kõige haruldasem imetaja, kes on riigi kaitse all.

euroopa naarits