Eesti metsade suurim imetaja
põder
Lind, kelle nimes on sõna rasv...
rasvatihane
Need väikesed putukad on "metsa sanitarid"
sipelgad
Eestis elav mürgine roomaja
Rästik
Kahepaikse järglased arenevad selles keskkonnas
Vesi
Suur imetaja, kes magab talveund
karu
Lind, kelle häälitsemise kohta öeldakse "kädistab"
Harakas
Seda putukat kasvatavad inimesed mee saamiseks
mesilane
Roomaja, kellel on jalad
Sisalik
Kahepaiksed püüavad neid toiduks
Putukad
Imetaja, keda hüütakse ka Reinuvaderiks
Rebane
Lind, kelle häälitsus käseb meil kukkuda
Kägu
See tüütu putukas imeb verd järglaste saamiseks
sääsk
Roomaja, kes helgib päikese käes
Vaskuss
Kahepaiksed püüavad sellega toitu
keel
Pisike imetaja, kes on toiduks paljudele teistele loomadele
Hiir
Linde, kes talvituvad Eestimaal nimetatakse
Paigalinnud
Need putukad paistavad silma oma kenade tiibade poolest
liblikad
Seda teevad kõik roomajad talvel
magavad
Kahepaiksed talvituvad seal
Veekogude põhjas, mudas
Imetaja, keda kutsutakse ka Haavikuemandaks
Jänes
Linde, kes ei talvitu Eestimaal nimetatakse..
Rändlinnud
See putukas hävitab aias lehetäisid
lepatriinu
Roomajate järglaste esimeseks kasvukohaks on see
muna
Kahepaiksed on toiduks linnule, kellel on pikk nokk
kurg