Imetajad
Linnud
Putukad
Roomajad
Kahepaiksed
100

Eesti metsade suurim imetaja

põder

100

Lind, kelle nimes on sõna rasv...

rasvatihane

100

Need väikesed putukad on "metsa sanitarid"

sipelgad

100

Eestis elav  mürgine roomaja

Rästik

100

Kahepaikse järglased arenevad selles keskkonnas 

Vesi

200

Suur imetaja, kes magab talveund

karu

200

Lind, kelle häälitsemise kohta öeldakse "kädistab"

Harakas

200

Seda putukat kasvatavad inimesed mee saamiseks

mesilane

200

Roomaja, kellel on jalad

Sisalik

200

Kahepaiksed püüavad neid toiduks

Putukad

300

Imetaja, keda hüütakse ka Reinuvaderiks

Rebane

300

Lind, kelle häälitsus käseb meil kukkuda

Kägu

300

See tüütu putukas imeb verd järglaste saamiseks

sääsk

300

Roomaja, kes helgib päikese käes

Vaskuss

300

Kahepaiksed püüavad sellega toitu

keel

400

Pisike imetaja, kes on toiduks paljudele teistele loomadele

Hiir

400

Linde, kes talvituvad Eestimaal nimetatakse

Paigalinnud

400

Need putukad paistavad silma oma kenade tiibade poolest

liblikad

400

Seda teevad kõik roomajad talvel

magavad

400

Kahepaiksed talvituvad seal

Veekogude põhjas, mudas

500

Imetaja, keda kutsutakse ka Haavikuemandaks

Jänes

500

Linde, kes ei talvitu Eestimaal nimetatakse..

Rändlinnud

500

See putukas hävitab aias lehetäisid

lepatriinu

500

Roomajate järglaste esimeseks kasvukohaks on see 

muna

500

Kahepaiksed on toiduks linnule, kellel on pikk nokk

kurg