Haistmine
Nägemine
Kuulmine
Maitsmine
Varia
100

See on haistmiselund

Nina

100

Selle meeleelundiga saame ümbritsevast maailmast rohkem teateid, kui teiste meeltega kokku.

See on silm

100

See on kuulmiselund

Kõrv

100

See on maitsmiselund

Keel

100

Mitut lõhna suudab inimene tavaliselt eristada?

4000 lõhna

200

Kuidas satub lõhn ninna?

Sissehingatava õhuga

200

Mida rohkem on valgust, seda väiksemaks see silma osa tõmbub

Silmaava ehk pupill

200

Mis ülesanne on kuulmisel kõrvalestal?

Kõrvalest suunab helid kõrva

200

Millega peab olema toit lahustatud, et suudaksime eraldada maitseid?

Süljega

200

See loom ei näe värvusi ega taju ümbrust ruumilisena

Küülik

300

Miks me ei märka enam lõhna, kui oleme pikemat aega lõhna sees?

Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti

300

See elund nõristab silma vett ning koostöös laugudega uhub silmamunalt ära mustuse ega lase silmal kuivada.

Pisaranääre

300

See elund asetseb sisekõrvas

Tasakaaluelund

300

Seda maitset tunneb keeleots

Magusat maitset

300

See on inimese kõige suurem elund - paksus pool sentimeetrit, pindala keskmiselt 2 ruutmeetrit

Nahk

400

Millistel selgroogsetel olenditel on haistmismeel üsna kehv

Lindudel

400

Mis kaitsevad silma?

Silmakoobas, silmalaud, ripsmed, kulmukarvad, pisaranääre

400

Mis ülesanne on tasakaaluelundil?

Annab infot keha asendi kohta, kas keha on tasakaalus või mitte

400

Mis on keele pinnal, millega keel eraldab maitseid, temperatuuri, toidu tekstuuri

Keele pinnal on sõlmekesed

400

Seda kirja kasutavad pimedad lugemiseks.

See on punktkiri - see koosneb pinnast kõrgematest punktidest, mis tähistavad numbreid ja tähti