Show:
Keskaeg Eestis
Usk eestlaste elus
Võitlus Liivimaa eest
Vana hea Rootsi aeg
Vene tsaarivõim Eestis
100
Väljend, mida kasutati linnas ennast aasta ja 1 päev peitnud talupoja kohta.
Linnaõhk teeb vabaks
100
Usk, mille tõid väevõimuga Eestisse ristirüütlid.
Ristiusk
100
Vene-Liivi sõdade ajal oli Eesti jaotatud kolme kuningriigi vahel: Poola, Taani ja ...... .
Rootsi
100
Aasta, mil asutati Tartu Ülikool.
1632. aastal
100
Seisus, milles olid talupojad Vene tsaaririigi ajal.
Pärisorjuslik seisus
200
Nii nimetati linna keskust, kus toimusid laadad ja suuremad esinemised.
Raekojaplats
200
Selle abil anti teada võimalikust hädaohust või kui külla on saabumas mõni tähtis isik või on algamas mõni üritus.
Kirikukell
200
Sõda, mis toimus aastatel 1700-1721.
Põhjasõda
200
Üldhariduskooli kõrgeima õppeasutuse nimetus.
Gümnaasium
200
Töö, mida talupojad tegid mõisniku põllul kuuel päeval nädalas.
Teotöö
300
Nii kutsuti käsitöölist/kaupmeest, kes ei kuulunud ühtegi tsunfti.
Tsunftijänes
300
Nii nimetasid eestlased oma pühasid paiku looduses.
Hiied
300
Väejuht, kes juhtis Vene vägesid Põhjasõjas.
Peeter I
300
Rootsi kuningas, kes allkirjastas ka Tartu Ülikooli asutamise lepingu.
Gustav II Adolf
300
Nii nimetati sõjaväe ehk kroonukohustust Vene tsaaririigis.
Nekrutikohustus
400
Nii nimetati keskajal linnavalitsust.
Raad
400
Värvilisest klaasist aknakaunistus.
Vitraaž
400
Selle suurriigi kätte langes Eesti pärast Põhjasõda.
Vene tsaaririigi kätte.
400
Mees, kes rajas esimesed talurahvakoolid eestlastele.
Forselius
400
Nii nimetati mõisniku õigust talupoega ihunuhtlusega karistada.
Kodukariõigus
500
Kaubalinnade liit, kuhu kuulusid ka Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi.
Hansa Liit
500
Kõige püham koht kirikus.
Altar
500
Julm Vene valitseja, kes otsustas Vene-Liivi sõdade käigus Eesti alad enda kätte vallutada.
Ivan Julm
500
Tartu Ülikooli juht ja üks asutajatest.
Johan Skytte
500
Talupoeg, kes oli ise teotööst vaba ja valvas, et teised talupojad mõisniku põllul korralikult tööd teeksid.
Kubjas