Lapseeas kannavad rohelist rüüd,
kasvades imeväel muutuvad nüüd.
Üleni mustaks neil muutub siis kuub,
mustaks nad määrivad sinugi suu.
MUSTIKAD
100
Kogu päeva metsas kopsib,
õhtust hommikuni toksib,
puude tüvesid ta uurib,
uksi, aknaid sisse puurib.
Kas ta soovib teha maja?
Kes ta on? Mis tal vaja?
RÄHN
100
mis on vanasõna ?
Vanasõna on üks rahvaluule žanre; lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus
200
Vaevalt päike sulatanud lume,
mullast tema juba välja tuleb.
Istub metsa all põõsaste seas,
sinine õiekübar tal peas.
SINILILL
200
Keha on märg tal päeval, ööl,
sageli lõbusalt sulpsu lööb.
Saba taga juhib ta käike,
olla võib suur ta ja olla võib väike.
KALA
200
mis on mõistatus ?
Mõistatus on miski, mille tähendus ja olemus pole selgesti arusaadavad.
300
Kogu suve seisab vees,
jalad põhjamuda sees.
Valgelt, kuldselt lainel leisib,
ehib jõe ja järve vesi.
VESIROOS
300
Meister kõnnib lae all,
jalgu kaheksa on tal.
Toanurgas kangast seab,
niite laiali seal veab,
kauni mustri sisse loob.
Kes see on, kes kangast koob?
ÄMBLIK
300
Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane.
NIMI
400
Lamab lumeteki all,
aga külm ei ole tal.
Saabub kevad, unest virgub,
mehe pikkuseks siis sirgub.
Voogab tuules nagu meri,
pea täis kullakarva teri.
RUKIS
400
Aeglaselt liigub, seljas tal maja,
eluasemeks seda on vaja.
Pole tal muret, kust öömaja leida,
oma tuppa ta magama heidab.
TIGU
400
Sööda kui venda, seo kui varast.
HOBUNE
500
Ainult pea ja jalg on all,
keha pole üldse tal,
sada rätti ümber pea,
maitseb süües väga hea.
KAPSAS
500
Tulen siis, kui kevad käes,
rõõmustad, et mind sa näed.
Vilistan ja laulu lasen,
otsin pehmet pesaaset.
Kindlasti sa tunned mind,
olen lõbus laululind.