Mälu
Mis on töömälu ja mille poolest see erineb pikaajalisest mälust?
Töömälu on info ajutine hoidmine ja töötlemine; pikaajaline mälu salvestab info pikemaks ajaks.
Fakt või müüt: inimene kasutab ainult 10% oma ajust.
Müüt
See õppimisviis tähendab, et materjali korratakse mitmel päeval väikeste osade kaupa, mitte ühe pika õppimissessioonina. Mis on selle meetodi nimetus?
Hajutatud õppimine
See mälutüüp aitab sul meeles pidada oma sünnipäeva või eelmise suve vaheaja sündmusi. Mis mäluliik see on?
Episoodiline mälu
See ajukoore osa asub otsmikusagaras ning on oluline otsuste tegemisel ja planeerimisel. Mis on selle ajupiirkonna nimetus?
Preforntaalne korteks
Kui palju infot suudab keskmine inimene töömälu korraga hoida?
Umbes 5–9 infotükki (tänapäeval peetakse realistlikuks ~4–7).
Fakt või müüt: multitasking parandab õppimisvõimet.
Müüt – multitasking vähendab keskendumist ja õppimise kvaliteeti.
See õppimisvõte tähendab, et õpilane testib ennast küsimuste abil, mitte ei loe lihtsalt materjali korduvalt läbi. Mis on selle meetodi nimetus?
Enesetestimine (aktiivne meenutamine)
See nähtus tähendab, et paremini mäletame sõnu või esemeid nimekirja alguses ja lõpus, kuid keskmised kipuvad ununema. Mis on selle nähtuse nimetus?
Järjestusefekt
See ajusagar, milles prefrontaalne korteks paikneb, vastutab muu hulgas mõtlemise ja käitumise kontrolli eest. Mis ajusagar see on?
Otsmikusagar
Milline mäluliik vastutab oskuste ja harjumuste (nt rattasõit) eest?
Protseduuriline mälu.
Fakt või müüt: mida rohkem tunde õpid järjest, seda paremini jääb meelde.
Müüt – pikad järjestikused õpisessioonid väsitavad aju.
See mälutehnika aitab infot paremini meelde jätta, luues seoseid või kujutluspilte (näiteks lühendid või riimid). Mis on selle üldnimetus?
Mnemotehnika
See vene teadlane tegi kuulsa katse koerte ja kellukesega. Kes ta oli?
Ivan Pavlov
Prefrontaalne korteks on eriti oluline nn täidesaatvate funktsioonide jaoks. Nimeta vähemalt kaks täidesaatvat funktsiooni.
Näiteks planeerimine, impulsside kontroll, töömälu, otsuste tegemine, probleemilahendus.
Miks aitab info kordamine ja seostamine mälus paremini meelde jätta?
Uni aitab kinnistada mälestusi ja viia info pikaajalisse mällu.
Fakt või müüt: aju ei muutu täiskasvanueas enam.
Müüt – aju on neuroplastiline kogu elu.
Uuringud näitavad, et lihtsalt teksti korduv läbilugemine on vähem tõhus kui info meenutamine ilma materjali vaatamata. Millist õppimisprotsessi peetakse siin tõhusamaks?
Aktiivne meenutamine
Kui õpid kontrolltööks mitmel päeval natuke korraga, kasutad sa tõhusat õppimisviisi. Mis on selle meetodi nimetus?
Hajutatud õppimine
Selle Ameerika raudteetöölise juhtum 19. sajandil näitas, kui oluline on prefrontaalne korteks isiksuse ja käitumise kontrollis. Mis oli tema nimi?
Phineas Gage
Kuidas mõjutab uni mälu kinnistumist?
Uni aitab kinnistada mälestusi ja viia info pikaajalisse mällu.
Fakt või müüt: stress võib mõnikord õppimist parandada.
Fakt – mõõdukas stress võib lühiajaliselt sooritust parandada.
See nähtus tähendab, et õppimine on tõhusam, kui seda tehakse mitmes erinevas kohas või olukorras, sest see loob rohkem seoseid mällu. Mis põhimõttega on tegemist?
Konteksti varieerimise põhimõte (õppimise varieerimine)
See mälusüsteem aitab sul lühiajaliselt meeles pidada näiteks telefoninumbrit enne selle sisestamist. Mis mäluliik see on?
Lühimälu
Prefrontaalne korteks küpseb täielikult alles varases täiskasvanueas. Umbes millise vanuseni selle areng tavaliselt kestab?
Umbes 25. eluaastani (varased 20ndad)