Muldade teke ja areng
Mõiste, mis tähendab kivimite lagunemist väiksemaks.
Murenemine
See osa mullast tekib kivimitest.
Mineraalained
Piklik ja limane selgrootu, kes teeb mulla kobedaks (tekitab õhu jaoks ruumi juurde).
Vihmauss
Hästi peenikene "toru", mida mööda vedelik saab üles liikuda.
Kapillaar
Mulla ___________: mulla võime varustada taime toitainete ja hapnikuga.
Viljakus
Organismid, mis lagundavad surnud organisme ja on söödavad.
Seened
See osa mullast tekib surnud taimede ja loomade jäänustest.
Orgaaniline osa (huumus)
Praktiliselt pime imetaja, kes kaevab mullas käike.
(Mulla)mutt
Taim saab nende kaudu vett.
Juured
Sellega saab parandada mulla viljakust.
Väetis
Organismid, mis lagundavad surnud organisme ja neid on 1 grammis mullas 1 000 000 000 tükki.
Selles mullas leidub palju savi.
Savimuld
Need bakterid aitavad taimedel lämmastikku omastada.
Mügarbakterid
Kui mullas on liiga palju vett, on see...
Liiga niiske/märg
Selles Eesti osas on kõige viljakamad mullad.
Kesk-Eesti
Rabas ei teki huumus, vaid see.
Turvas
Kui vihma sajab, siis suureneb selle osa mullas.
Mõlemale poolele kasulik kooselu.
Sümbioos
Vesi liigub sellest mullatüübist kiiresti läbi.
Liivmuld
Seal on muld viljakas ja kasvab palju taimi, kuigi huumuskiht on õhuke.
Vihmamets
1 cm mulda tekib nii mitu aastat.
200-400 aastat
Kui muld on kokku pressitud, on seda mulla koostisosa vähem.
Õhk
Parasiit, kes elab mulla sees. Ta võib inimese haigeks teha.
Ümaruss
Vesi liigub sellest mullast aeglaselt läbi.
Savimuld
Seal on muld väga õhuke ja kasvavad enamasti samblad ja samblikud.
Tundra