MÕISTED
ELANIKUD
TAIMED
VARIA
KALAD
100

Muld, mida eristab tavalisest mullast asjaolu, et see sisaldab rohkelt liiva.

LIIVMULD

100

Selle liigi teadaolev vanim esindaja Eestis elas 46-aastaseks ning maailma pikim isend leiti Lõuna-Aafrikast, kusjuures ta oli lausa 6,7 meetri pikkune.

VIHMAUSS

100

Erinevalt tammest, kasvab see puu väheviljakatel muldadel.

MÄND

100

Peale vihmausside aitavad ka need väiksed ja töökad tegelased mulda kohevaks muuta.

SIPELGAD

100

Neid olendeid, keda tihti kasutatakse kalapüügil söödana, leiab mullast.

VIHMAUSSID

200

See mullakiht on pehme, kobe ja tume. See tekib orgaanilise aine nagu lehtede kõdunemisel.

HUUMUS

200

See väike musta tiheda lühikarvalise kasukaga loom võib aias korraldada omajagu pahandust.

MUTT

200

Kasutades neid osi enda juurtel, saavad taimed mullast vett kätte.

JUUREKARVAD

200

Just nende nimedega mutid elavad Leiutajatekülas mulla all.

JAMES JA JOHN

200

Nii pikaks kasvab enamasti säga.

1,3 - 1,6 m

300

Protsess, millega on seotud kogu elusloodus. See kirjeldab nähtust, kus energia ja ained liiguvad ühelt organismilt pidevalt teisele.

AINERINGE

300

Neid mikroskoopilisi isendeid leidub mullas tohutul hulgal, ühes grammis lausa 100 miljonit kuni mitu miljardit.

BAKTERID

300

Võrreldes maaga on talvel lume all mullas just selline temperatuur. Sellise temperatuuri tõttu suudavad paljude taimede maa-alused osad talve üle elada.

KÕRGE 

300

Selle tiitli võitis aastal 2025 klibumuld.

AASTA MULD

300

Laulus “Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad” vastavad kalad mehele, et neil on just nende kehaosadega vabam ujuda.

UIMED JA SABA

400

Lisaks veele on mullas ka see eluks vajalik aine.

ÕHK/MULLAÕHK

400

See väike näriline võib oma kodu luua just mulla sisse, selleks, et end ja oma lapsi kiskjate ja lindude eest kaitsta.

HIIR

400

See protsess toimub mullas ning selle tulemusel kasvavad seemnetest uued taimed.

IDANEMINE

400

Sellist värvi mullad on levinud nii Aafrika keskosas kui ka Ameerika põhjaosas.

PUNANE

400

Nii nimetatakse kalade elundeid, mis lasevad neil vee all hingata.

LÕPUSED

500

Lisaks peajuurele on taimedel ka see oluline osa.

KÜLGJUUR

500

Selle organismi pisemaid esindajaid võib mullas esineda üpris palju. Mulla all elavatel liikidel ei esine tuttavat “kübarat”.

SEENED

500

Selle punase juurvilja seemned on pildil


PEET

500

“Oh ei jõua iial öelda ma,

kuis täidad südame!

Sinu rüppe tahan heita ma

kord viimse unele.

Ema kombel kinni kata

lapse tuksvat rinda sa.”

Need lauluread pärinevad just sellise pealkirjaga laulust.

"EESTI MULD JA EESTI SÜDA"

500

Just selle kala uimest tehakse Hiinas suppi, mille pakkumine külalistele on eriline auavaldus.

HAI