Muldvillak

Mõisted

100

Aianduse liik, mille eesmärgiks on söödavate viljadega puude kasvatamine.

Puuviljakasvatus

200

Nii nimetatakse kahjurite tõrjet, kus taimi kahjustavate elusolendite arvukust piiratakse teiste elusolendite abiga.

Bioloogiline tõrje ehk biotõrje

300

Vastastikku kasulik kooselu, näiteks liblikõielise taime ja mügarbakterite vahel.

Sümbioos

400

Liblika arengutsükkel, kus vastne erineb oluliselt valmikust

Täismoone

500

Nõnda nimetatakse liitsugulisust ehk mõlemasugulisust. Mõlemasugulisi järglasi andvaid liike esineb selgrootute hulgas (lameussid, kaanid, teod) ja harva selgroogsete seas (mõned kalad). See on päritav. Kõige enam on seda täheldatud Eestis sigadel. Jõgeva vallas nõukogude aja lõpus esinenenud juhul oli selle nähtuse kandjaks kult. Kuidas nimetatakse mõlemasoolisust teise sõnaga?

Hermafrodiitsus

Taimed

100

Protsess, mis toimub valguse käes taimede rohelistes osades ja mille teel tekivad taime eluks vajalikud ained.

fotosüntees

200

Taimed, keda inimene on järjekindlalt aias, põllul ja mujal kasvatanud ja aretanud ja enda tarbeks kasutanud.

Kultuurtaimed

300

Ühine nimetus taimedele, mida inimene kasvatab koduloomadele söögiks.

Söödataimed

400

Uus imevili, mis on saanud endale kahe teravilja parimad omadused ja millest saab küpsetada leiba jm küpsetisi.

Tritikale, nisu ja rukki segu, rukki talvekindluse ja nisu maitseomadustega.

500

See taim on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv. Ta kasvab põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Levib tuulega. Tema lehed on 5–25 cm pikad, vars on jäme, heleroheline, silindrikujkuline ning sisaldab piimmahla. Piimmahl on kibe ja määrib käsi, kuid ei ole mürgine. Õisik on tavaliselt kollane või oranž, mõnel liigil osalt valge. Päeval on õisik lahti, öösel kinni. Kasutatakse ravimtaimena. Minevikus on neid isegi kautšuki saamiseks kultiveeritud. Katab täiskasvanud inimese päevasest vajadusest A-vitamiini, β-karoteeni ja C-vitamiini osas pisut üle poole, teiste vitamiinide osas alla veerandi, aga K-vitamiini osas koguni 741%. Sisaldab rauda, kaltsiumit, mangaani.

Võilill

Loomariik

100

Tema pesa paikneb maapinnal rohukõrte vahel; ta on pikkade sirgete varvastega; toitub teamiselt seemnetest, mida näitab ka tema noka ehitus - nokk on lühike ja tugev.

Põldlõoke

200

Ksikja, kes armastab süüa hiiri, harvemini ka konni ja putukaid. Ta on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas ning Austraalias, kus ta on võõrliik.

Rebane

300

Kui sügava põhjaga peaks olema tihase pesakast? (Eksimisvõimalus 2 cm)

23 cm

400

Kui tal oleks kiskjahambad, kuuluks ta maailma kõige aplamate kiskjate hulka, tappes söömise eesmärgil päevas sadu ohvreid. Üldiselt on nad inimesele kasulikud, kuid võivad ola ka kahjulikud, eelkõige inimeste toiduvilju, näiteks kõrvitsaid kahjustades.

Lepatriinu

500

Ta on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Tema looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on teda sisse toodud 1947. ja 1952. aastal. Ta eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja, võib vee all viibida kuni 10 minutit. Ta on aktiivne öösel ja hämarikus. Eluiga on tavaliselt 2–3 aastat. Peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast. Ta kaevab oma käike kaldaastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid. Ehitab madalas vees taimedest kuhipesi.

Ondatra ehk piisamrott

Mulla kohta

100

Nimeta kolm erinevat koostisosa, mida võib panna komposti hulka

Niidetud muru, umbrohud, puulehed, kohvipaks, saepuru, munakoored

200

Need on väetised, mille hulka kuuluvad lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetis.

Mineraalväetised

300

"Kahtlen, kas on olemas teist nii tähtsat elusolendit, kes oleks maailma ajaloos nii olulist rolli mänginud kui vihmauss," ütles üks maailmakuulus teadlane. Kes oli see teadlane?

Charles Darwin

400

Oma heledama värvuse poolest, mis näitab horisondi ainelist vaestumist, eristub ta selgesti tumedamatest naaberhorisontidest. Kuidas nimetatakse seda mulla horisonti (nimetatakse ka eluviaalhorisondiks)?

Väljauhtehorisont

500

Muld tekib ja areneb rea tegurite mõjul, millest oluline osa on taimedel ja mikroorganismidel. Mis tegurid on veel tähtsad mulla tekkel? Nimeta vähemalt kolm tegurit!

maakoha kliima mulla lähtekivim kohalik reljeef ehk pinnamood mulla vanus (aeg)

Varia

100

Vaata videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=6g3QbH_i2VU Mida need jalgpallurid teevad?

Haka, Uus-Meremaa sõjatants enne olulist võistlust.

200

Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra hilisemaks nihutatud kellaaeg. Suveaja kasutamist põhjendatakse loodusliku valguse ratsionaalsemast kasutamisest saadava elektrienergia kokkuhoiuga. Ekvatoriaalvöötmes suveaeg majanduslikku efekti ei anna ning seda seal ei kasutata. Suveaja idee pakkus välja Benjamin Franklin 1784. Ta soovitas nõnda säästa küünlaid. Millal minnaks Euroopas üle suveajale?

Suveajale minnakse Euroopas märtsi viimasel pühapäeval kell 01:00 UTC (Eestis 3:00).

300

Teadusharu, mis tegeleb ilma uurimise ja ennustamisega.

Meteoroloogia

400

Ühes Eesti teatris on 25.-30. novembril Mati Undi nädal, mis on pühendatud Undi 70. sünniaastapäevale. Nädala jooksul saab näha Undi kolme kammerlikumat lavastust: „Surm ja tütarlaps“, „Helene, Marion ja Felix“ „Majahoidjat“ jm üritusi. Mis teatrist käib jutt?

Eesti Draamateater

500

Vaata videot siit: https://www.youtube.com/watch?v=QwNc0SFIp-o Sellel videol 23.okt. 2014 näidatakse Pariisi ühe linnu silme läbi. Kes on see lind ja miks ta Pariisis lendab?

Merikotkas Victor, kes näitab videos, milline näeb Pariis välja linnu silmade läbi. Kotkas alustas teekonda Eiffeli torni tipust ning video on filmitud 63 grammi kaaluva kaameraga, mis asus linnu seljas. Ühtlasi juhitakse tähelepanu sellele, et merikotkas on Prantsusmaal välja surnud ja mittetulundusühingu FREEDOM eesmärgiks on tuua uhke lind tagasi oma looduslikku keskkonda Prantsuse ja Šveitsi Alpidesse.