Optika

Läätsed

100

See lääts on keskelt paksem.

Kumerlääts 

200

See lääts on keskelt õhem. 

Nõguslääts 

300

Nii nimetatakse läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. 

Fookuskaugus 

400

See on läätse optilise tugevuse ühikuks. (NB! lühend ei loe!)

dioptria 

500

Kumerläätse fookusesse koondunud valgusega saab süüdata paberit või puud. Sellest tulenevalt on kumerläätse fookusel ka teine nimetus. Mis see on? 

Tulipunkt 

Kujutis

100

Nii nimetatakse kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile. 

Tõeline kujutis 

200

Nii nimetatakse kujutist, mida ei saa ekraanile tekitada. 

Näiv kujutis 

300

Kujutise konstrueerimisel kasutatakse kahte kiit. Üks nendest liigub paralleelselt optilise peateljega ja seejärel murdub läätses. Mis saab temast edasi? 

Läbib läätse fookust. 

400

Nii nimetatakse optikaseadmega saadud esemesarnast pilti. 

Kujutis 

500

Milline on luubi poolt tekitatud kujutis? Kolm märksõna!

Näiv, õiget pidi ja suurendatud. 

Silm

100

See on silmaava teine nimetus. 

Pupill

200

See silma osa aitab tekitada võrkkestale teravat kujutist. 

Silmalääts 

300

Selle nägemishäire korral tekib kujutis võrkkesta taha. 

Kaugelenägelikkus.

400

Selle nägemishäire korral tekib kujutis võrkkesta ette. 

Lühinägelikkus. 

500

Lühinägelikkuse parandamiseks kasutatakse prillides just seda läätse varianti. 

Nõguslääts 

Valguse peegeldumine ja murdumine

100

See seadeldis koosneb väikestest nurkpeeglitest ja peegeldab temale langeva valguse tagasi samasse suunda kust valgus tuli. 

Helkur 

200

See kujuteldav joon asub risti peegelpinnaga ning eraldab langemis- ja peegeldumisnurka. 

Pinna ristsirge 

300

See pind on väikeste konarustega ning peegeldab valgust hajusalt. 

Mattpind 

400

Milline on valguse peegeldumise seadus sümbolitega kirjutades? 

 α =  β 

500

Murdumisnurka tähistatakse väiketähega γ (gamma). Mis riigi tähestikus selline täht esineb? 

Kreeka 

Varia

100

See silmavärvus on maailma kõige levinum. 

Pruun 

200

See inimese kehaosa ei kasva elu jooksul üldse. St, see on inimesel sündides sama suur kui elu lõpus. 

Silm/silmad

300

Sellel linnul arvatakse olevat loomade hulgas kõige parem nägemine. 

Kotkas 

400

Sellel selgrootul loomal on maailma suurim silm.

Hiidkalmaar (silma läbimõõt on 27 cm) 

500

Kõikide loomade nägemine ei ole selline nagu inimestel. Koerad näiteks näevad palju vähem värve. Milliseid värve on nad võimelised nägema? 

Kollane ja sinine.