Show:
EESTI PINNAMOOD
MULLAORGANISMID
TAIMED MULLAS
MÕISTED
VARIA
100
See on Eesti kõrgeim küngas.
SUUR MUNAMÄGI
100
Tema tegevusest annavad märku maapinnale tehtud õhutusavad.
MULLAMUTT.
100
See on taimedele vajalik kinnitumiseks.
JUUR
100
Huumusest ja mineraalainetest moodustunud mullaosakesed.
MULLASÕMERAD
100
Ida-Virumaa on tuntud selle maavara kaevandamise poolest.
PÕLEVKIVI
200
Nii nimetatakse teisiti Jõgevamaad.
VOOREMAA
200
Tähtsaim mulla kobestaja.
VIHMAUSS.
200
Eesti levinum lehtpuu.
KASK
200
Künka kallak kook.
NÕLV.
200
Üle saja aasta tagasi rajati Piusa liivakoopad selleks, et liiva kasutada selle materjali tootmiseks.
KLAAS
300
Pinnamoe järgi saab nii jagada Eesti kahte ossa.
KÕRG-EESTI JA MADAL-EESTI
300
Punase kuuega pisike putukas, mullas hästi nähtav.
SAMETLEST
300
Taime rohelised lehed kasutavad seda ainet oma elutegevuseks.
SÜSIHAPPEGAAS
300
Koht, kus settekivimi kihid ulatuvad maapinnale.
PALJAND
300
See on pidev ainete ringlemine looduses.
AINERINGE
400
Seda leidub enam Põhja-Eestis ja Saaremaal.
KLINT EHK PANKRANNIK.
400
Neid leidub ühes mullagrammis miljoneid.
BAKTERID.
400
Taime need osad peituvad talviti mullas ja on kaitstud külma eest lume all.
PUNGAD
400
Eri suurusega kivimiosakeste segu, mis jäi maha liustiku sulades.
MOREEN
400
Sedasi nimetatakse kaevandusest üle jäänud kivimiste kuhjasid.
AHERAINEMÄED
500
See on Jõgevamaa kõrgeim koht.
LAIUSE VOOR.
500
Nemad tarduvad külmade ilmade saabudes või elavad selle üle nukkudes ja munadena.
PUTUKAD
500
Tulp, nartsiss, lumikelluke, hüatsint on seda tüüpi taimed.
SIBULLILLED.
500
Kivistis ehk
FOSSIIL
500
Jõgede, järvede ja merede ääres on see pinnavorm tavaline.
MADALIK