Elukeskkond
Teke
Mullaviljakus
Loomad
Linnud
100

Võrreldes metsaga on põllul keskkonnatingimused erinevad. Nimeta kolm suuremat erinevust.

Oluliselt rohkem valgust, vähe elu- ja varjumispaiku, temepratuuri kõikumine suurem, tuulele/sademetele avatud, rohkem niiskuse auramist.

100

Kuidas rajatakse alepõlde?

Kõigepealt valitakse sobiv metsamaa, puud raiutakse, lastakse kuivada ja seejärel põletatakse.

100

Nimeta kaks väetiste tüüpi.

Orgaanilised ja mineraalsed väetised.

100

Millal on põllul kõige rohkem loomi?

Sügisel, saagikoristuse ajal. 1) Saak on valmis ja loomad käivad seda söömas. 2) Saaki koristades pööratakse muld pahupidi ja sealt saab süüa mullaloomi ja masinatele ette jäänud loomajäänuseid.

100

Lind, kes elab põllul aasta läbi. Ta on väike pontsakas lind, kes teeb pesa põlluservale või põldude juures olevatesse kivikuhjadesse - seetõttu ei tee põllutööd neile enamasti kahju. Tema pesas võib olla lausa 20 muna. Talvel moodustavad salkasid. Kere on jässakas ja ümmargune. Sulestik on peamiselt hallikaspruun, "nägu" ja kurgualune oranžpunased, külgedel kastanpruunid ristvöödid. Rind on tuhkhall ja peeneviiruline, kõhul on aga suur hobuserauakujuline mustjaspruun laik.

Nurmkana.

200

Mis on kultuurtaim?

Taimed, mida inimesed enda tarbeks kasvatavad ja mille omadusi nad on parandanud.

200

Miks püsib põlispõld kauem viljakas?

Seda väetatakse sõnnikuga.

200

Miks liideti väikesed põllulapid suuremateks kokku?

Et neid põlde oleks lihtsam suurte masinatega harida.

200

Nimeta neli imetajat, keda võib põllul kohata.

Kits, halljänes, uruhiir, karu, metssiga.

200

Linnud, kes liiguvad saagikoristuse ajal sageli masinate taga. Kes nad on ja mida nad sealt nopivad?

Valge-Toonekured. Toituvad vigastada saanud või surnud väikeloomadest (hiired, kahepaiksed, roomajad, linnud). 

300

Mida on vaja kultuurtaimede heaks kasvamiseks teha? (2 tegevust)

Kahjureid/umbrohtu tõrjuda ja mulda väetada.

300

Mis on sööt?

Põllumaa, millele mõned aastad midagi ei külvata. Nii saab see maa oma toitainetevaru taastada.

300

Millise puu metsasid, mida kunagi oli küllaldaselt, on Eestis tänapäeval vähe? Miks?

Tammikuid - kasvavad viljakal mullal. Need alad tehti põldudeks.

300

Suurem imetaja, kes käib kaerapõllul talve eel nosimas. Kaer on väga toitev.

Karu.

300

Kelle häälitsus?
https://youtu.be/Rq1HwWjKmcc 

Kiivitaja.

400

Mis on umbrohi?

Kultuurtaimede seas kasvav looduslik liik, mis konkureerib kultuurtaimega ja on enamasti elujõulisemad.

400

Millest olid algselt põllutööriistad valmistatud?

Puidust.

400

Liblikõielised taimed nagu herned, oad, ristik rikastavad põldu just selle taimele vajaliku elemendiga.

Lämmastik. Liblikõieliste juurtel elavad mügarbakterid, kes muudavad õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks.

400

Kuidas saaki koristades loomi kaitsta?

Liikudes masinatega keskelt servade suunas.

400

Nimeta 5 lindu, keda sageli põldudel kohtab.

Kiivitaja, nurmkana, põldlõoke, kajakas, valge-toonekurg, hiireviu.

500

Kes või mis on kahjur? Nimeta organismirühmasid, kes võivad kahjurid olla.

Loom, kes tekitab saagile kahju (enamasti lind, putukas, bakter, imetaja).

500

Miks on suured põllutöömasinad põldudele kahjulikud?

Tallavad maapinna ära.

500

Kirjelda mahepõllunduse meetodite erinevust tavapärasest massipõllumajandusest. (2 meetodit).

Väetatakse orgaaniliste väetistega (nt sõnnik, kompost). Kahjureid ja haiguseid tõrjutakse biotõrje meetoditega (leotised, looduslikud vaenlased). 

500

Loom, kes talveks valmistuses urgudesse vilja kogub. Viljakoristuse ajal aga tema varud ja urud hävitatakse.

Uruhiir.

500

Miks on põllul vähe püsielanikke?

Avatud maa (pole varje- ega pesapaiku). Põllutöömasinad.