KEVAD
Tähtpäev, mis on alguse saanud USAst. Seda päeva tähistatakse ülemaailmselt igal pool. Meil on ta olnud kunagi riigipüha, praegu enam ei ole.
NAISTEPÄEV
8.märts
Paljud rahvad seostasid seda püha algselt päikesepüha ja -kultusega. Sagedasti valiti kogunemiskohaks kõrgem koht, kas mõni mägi või kõrgemal asuv kiige- ja lõkkepaik. Nendesse kohtadesse oli kombeks ehitada ka kiik. Plats ehiti kaskedega. Noormehed viisid väljavalitu akna alla hommikuks armukase. Poiste toodud kased olid staatuse sümbol – see näitas, et neiu oli tähelepandav. Kaseoksi raiuti toodud puude küljest kohe ka saunaviha jaoks.
JAANIPÄEV
24.juuni
Seda päeva on peetud noorte meeste tähtpäevaks, sel päeval pühitseti nende niiöelda meheks saamist. Käidi perest peresse viljaõnne soovimas. Vitsad olid kaasas, nendega löödi ja sooviti tervist, aga ka nuheldi laisku ning sõnakuulmatuid. Kehtisid mitmesugused lina ja villaga seotud töökeelud. Ka ei tohtinud kolistada. Valmistati erilisi pühadetoite. Algasid tubased tööd.
MARDIPÄEV
10.november
Viimase saja aastaga on neist kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad juba väga varakult. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid.
Tähistamine sõltub sellest, kas peres on lapsi või ei ole. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad. Eestikeelne pühade nimetus tuleb muinasskandinaaviast. Lõuna-Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti neid pühi ka talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad.
JÕULUD
Mida tähendab luutsinapäevaga (13.detsembriga) seotud vanasõna: Mart matab, Kadri katab, Luutsi tuleb luuaga, Toomas tuiskab taga täis.
LUND ON SIIS KINDLASTI
Üks tähtsamaid kevadtalviseid pühi: kevade alguspäev, naistepüha, kapsapüha, maagilise edu meelitamise püha.
Naistetöid siis ei tehtud, neist paljude suhtes kehtisid töökeelud, mille rikkumine oleks tinginud ebameeldivusi, soovimatute putukate ja loomade sigimist ja tööde jätku kadumist. Joodi puna, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis.
PAASTUMAARJAPÄEV
25.märts
Sel päeval oli heinategu keelatud. Usuti, kui sel päeval päike kasvõi nii palju paistab, et mees jõuab selle ajaga hobuse selga hüpata, siis tuleb veel ilusat heina tegemise ilma küll.
SEITSMEVENNAPÄEV
10.juuli
Selle päeva kombestik oli seotud karjaõnnega. Sooviti karjaõnne ja kaitsti kariloomi. Käidi perest peresse. Külastuste ajal paluti villu ja käsitööesemeid või -tarbeid. Lisaks muule liikusid külades ringi maskeerunud haned
KADRIPÄEV
25.november
Eesti rahvakalendris on see vähetuntud püha, osa jõuludest. Mõnel pool viidi jõuluprahti või -heinu välja, tööd üldiselt ei tehtud. Kirikliku tausta tõttu kuulus õnnetute päevade hulka, näiteks arvati, et sel päeval sündinutel ei ole elus õnne. Ketrustööd olid keelatud.
SÜÜTALASTEPÄEV
28.detsember
Veel 100 aastat tagasi oli eestlase põhitoit leib. Kõik muu oli.....
LEIVAKÕRVANE
Sinine esmaspäev meil ja must reede inglastel on tuntud määratlused. Üldiselt peeti selle tegevuse jaoks halbadeks päevadeks esmaspäeva, kolmapäeva ja reedet ehk paarituid nädalapäevi ja headeks päevadeks teisipäeva, neljapäeva ja laupäeva.
Olulised riitused olid seotud karjasega: toimus tema rituaalne kastmine – karjasele kallati vett kaela, seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk.
Majja toodi karjavits, mis oli vanasti ülimalt oluline maagilise mõjuga ese. Karjavits pidi olema sirge (muidu jooksevad loomad laiali), see tuli valmistada eelmisel päeval ja oluline oli puu valik (pihlakat näiteks ei tohtinud kasutada, sest selle löök pani loomad kuivama). Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni.
KARJALASKEPÄEV
1.aprill
See päev on seotud puna joomisega ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol. Korjati lõngade värvimiseks taimi ja tehti lõket. Käidi lehesel – saunavihtadeks oksi toomas.
Äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel. Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud – mõjuvad halvasti lammastele.
HEINAMAARJAPÄEV
2.juuli
Usside magama jäämise päev. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Seda päeva on peetud taliõunte valmimise päevaks.
Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks.
USSIMAARJAPÄEV
8.september
See päev on hobustepüha. Johann Forselius kirjutab (17. sajandi eesti tavade kohta): "Tehvanuse päeval ratsutavad nad harilikult oma hobuseid ja lasevad neile aadrit; siis olevat need väledad jooksma ja kosuvat hästi." 20. sajandi alguses on mäletatud, et hobustele pakutud õlut ja pestud õllega nende kõrvu. Muidugi kuulus selle päeva juurde hobustega ümber kiriku sõitmine või lihtsalt sõitmas käimine.
Põhjarannikul liikusid ringi tabanisandid, kes sarnaselt läänesaarte jõulusantidega käisid õlut joomas. Need olid karvastes kasukates mehed, näod tahmased või ära peidetud. Tabanid saabusid ratsa või jalameestena, kaasas kadakaoksad pererahva löömiseks.
TABANIPÄEV
26.detsember
Sel päeval meisterdati sea sääreluust vurre ja mängiti erinevaid vurrimänge. Söödi oa- või hernesuppi, mönel pool ka tanguputru.
Liikuv püha
VASTLAPÄEV
Sel päeval on tehtud mitmesugust karjamaagiat ja hunditõrjet, niiöelda - põletati huntidel silmad peast, et nad ei näeks tulla karja murdma. Viidi põllule sõnnikukoorem ja künti esimene vagu. Sel päeval lõpetati või alustati teenistuslepinguid.
JÜRIPÄEV
23.aprill
Paljud selle päeva kombed on seotud tuletegemise ja sellega seotud tabudega. Et tulekahjusid peletada, visati hommikul katusele vett.
Sel päeval on arvukalt tulega seotud töökeelde. Ka oli tavaks viia sauna Lauritsa jaoks viht ja panna talle valmis pesuvesi. seda päeva peeti ka kiikumisaja lõpupäevaks.
Mitmel pool oli see sokutapmise päev, peale seda algas rukkikülv.
LAURITSAPÄEV
10.august
See oli külma ja talve saabumise päev, mis lõpetas sula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. See armsama ennustamise tähtpäev. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse.
Mehed käisid maskeeritult ringi. Laulmise eest saadi andeid. Vahel on maskeeritutel olnud kaasas hark ja nad kontrollisid käsitöid.
ANDRESEPÄEV
30.november
See päev langeb kokku talvise pööripäevaga. See on päikeseaasta viimane päev. Skandinaavias algas sel päeval uus aasta. See on kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise päev. Sel päeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena - need nukud viidi naabrite uste taha. Pesti ja koristati.
TOOMAPÄEV
21.detsember
See tähtpäev sarnaneb oma kombestikult jaanipäevale. Kuid just see päev avas kiikumise hooaja. Toodi kased tuppa. Värviti mune. Käidi saunas.
Liikuv püha. Jääb mai lõppu-juuni algusesse.
SUVISTED ehk NELIPÜHAD
Seda päeva hakati esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval tähistama 1996. aastal. Selle päeva tähistamise mõtte algataja oli Sondas elav kooliõpetaja ja keelemees Meinhard Laks. 1999. aastal kuulutati päev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi kogu Eestis, eelkõige koolides ja kultuuriasutustes.
EMAKEELEPÄEV
14.aprill
Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et sel päeval külvatakse rohi vilja sekka. Selleks päevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja linad said kitkutud.
Usuti, et sel päeval pööravad kapsad päid. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.
See on olnud ka lambaniitmise päev. Siis alustati ka mee võtmist. Peale seda päeva algas seene- ja pähkliaeg.
Veel on sel päeval kosjas käidud.
PÄRTLIPÄEV
24.august
Sel päeval lõppesid sügistööd ning mindi üle talvisele elukorraldusele. Saagid pidid salves olema. Võimaluse korral söödi lambaliha. Tehti kartuli- ja kaalikahauda. Arvati, et see on esimene talvepäev. See oli hingedeaja algus.
MIHKLIPÄEV
29.september
Eestis tähistatakse seda püha alates 16. sajandist. Tähtpäeva nimi on eesti keeles ainult mitmuses. See sõna on eesti keelde tulnud alamsaksa keelest ja tähendades uut aastat. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppa toodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu tööde edendamiseks ja raputati viljapuid korraliku õunasaagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele viidi lauta leiba. Käidi ....sokku (keda?) jooksmas.
NÄÄRID
1.jaanuar
Sel päeval algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tseda päeva tuha pähe riputamisega, see väljendab puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse väljapeksmine.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott.
See on vastlapäevale järgnev kolmapäev. Liikuv püha.
TUHKAPÄEV