Isikud
Esimene eesti soost naisluuletaja, esimese eestikeelse näidendi autor, aitas korraldada I üldlaulupidu.
Lydia Koidula
Esimene eestikeelne ajaleht
Perno Postimees
Avati Tartu Ülikool.
1632.a
Tartu Ülikooli rajaja.
Gustav II Adolf
Eestlaste nimetus enne ärkamisaega.
maarahvas
Hakkas välja andma ajalehte "Sakala", kooliõpikute autor.
Carl Robert Jakobson
Eesti rahvuseepose pealkiri.
"Kalevipoeg"
Toimus Tartus I üldlaulupidu.
1869.a.
Esimene eesti rahvusest luuletaja, tema sünniaastapäeval 14.03 tähistame emakeelepäeva.
Kristjan Jaak Peterson
Luulevormis kirja pandud lugu mingi rahva muistsetest kangelastest.
eepos
Hakkas koguma rahvaluulet ja vanavara, kirikuõpetaja.
Jakob Hurt
Esimesel laulupeol kõlanud laulu pealkiri.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Ärkamisaeg Eestis, kultuuriline ja majanduslik muutuste aeg.
1860.a -1880.a
Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" autor.
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone, seal õpivad tulevased arstid.
anatoomikum
Vene keiser, kes vabastas eestlased pärisorjusest.
Aleksander I
Esimene eestikeelne näidend.
"Saaremaa onupoeg"
Ilmus esimene eestikeelne ajaleht Perno Postimees.
1857.a.
Tartu Ülikooli vilistlane, kes avastas imetajate munaraku.
Karl Ernst von Baer
Periood Eesti ajaloos, kui tõusis eestlaste rahvustunne, kultuur ja majandus ning tekkis eestlaste haritlaskond.
ärkamisaeg
Eesti rahva ärataja, nimetas esimesena eestlasi "eestlasteks", I üldlaulupeo korraldaja, hakkas välja andma ajalehte Perno Postimees.
Johann Voldemar Jannsen
Selle sündmusega tähistati pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva Liivimaal.
I üldlaulupidu
Aleksander I korraldusel avati taas Tartu Ülikool.
1802.a.
Kellele kuulub tsitaat:" Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!"
Jakob Hurt
Vene keele ja kultuuri peale surumine teistele rahvastele
venestamine