Keskaegne ühiskond
Kuidas eristati keskajal inimesi? (mille järgi)
Seisuste järgi, päritolu/ameti
Kuidas nimetati suurt maavaldajat, kes valitses oma valduste alamaid?
Senjöör
Millised olid rüütli põhivoorused?
Mehisus, vaprus ja jõud
Mis olid rüütli kaks peamist varustuse osa?
Mõõk ja turvis
Mis tekkis 11.–12. sajandil praktilisest vajadusest rüütleid lahingus/turniiril eristada?
Heraldika ehk vapindus
Milliseid kolme peamist seisust hakati um 9. sajandil eristama?
Vaimulikud (need, kes palvetavad), aadlikud ja rüütlid (need, kes sõdivad) ning talupojad (need, kes töötavad)
Kuidas nimetati lääni saajat, kes oli kohustatud teenima oma isandat?
Vasall ehk läänimees
Mis oli rüütlite põhitegevus?
Sõda ja võitlus
Kuidas sai rüütel maavalduselt (läänilt) saadud andamist kasu?
Ta sai sellest toita end ja oma peret ning hankida vajaliku sõjavarustuse
Kuidas nimetati Prantsusmaa õukondades luuletajaid, kes ülistasid rüütlivoorusi ja õukondlikku armastust?
Trubaduurid (Saksamaal minnesingerid)
Miks usuti keskajal, et inimesed peavad leppima oma seisusega ja ei tohi kõrgemale pürgida?
Usuti, et Jumal on pannud iga inimese tema kohale, mis määras talle õigused ja eluülesande.
Mida võis senjöör anda vasallile lääniks?
Lääniks võis olla amet, maavaldus või muu tuluallikas
Millises seisuses oli nooruk enne täieõiguslikuks rüütliks saamist (tavaliselt teismeeas)?
Kannupoisi seisuses
Mis aitas rüütlil 11. sajandil vaenlase sadulast paisata ja oli tõeline sõjatehniline läbimurre?
Miks olid linnuses aknaavad väiksed?
Turvalisuse eesmärgil
Kuidas sai keskajal juba esimesest pilgust teada, millisesse seisusesse keegi kuulus?
Inimese seisus ja kutse pidi olema selge viisist, kuidas keegi rõivastus, rõivaste materjalist, lõikest ja värvist, samuti ehetest
Millise sümboolse tegevuse kaudu andis lääniisand vasallile õiguse läänile?
Lääniisand andis vasallile üle sümboolse eseme, näiteks valitsuskepi, vitsa, mätta või lipu
12.-13. sajandil hakkas rüütliseisus sulguma. Kes sai rüütliks peale seda?
Rüütliks sai vaid isik, kes pärines rüütli- või aadliperekonnast
Mis oli rüütliväe ebaedu ja allakäigu peamiseks põhjuseks keskaja lõpul (alates 14. sajandist)?
Püssirohu kasutuselevõtt (tulirelvad)
Millist viisi kasutati linnuse vallutamiseks, kui ründetehnika ei toiminud?
Sinna varjunud inimeste näljutamine
Mis põhjustas 13. sajandil vajaduse jagada ühiskonda kolme seisuse asemel üksikasjalikumalt?
Linnade areng (linnakodanike jaoks ei olnud kolmeosalises skeemis kohta) ning ka ülikoolide õpetlased ei mahtunud vanasse süsteemi
Kuidas sai vasall sõlmida läänisuhte mitme läänihärraga ja milline läänihärra jäi eelisseisundisse?
Vasall tohtis vastu võtta lääni mitmelt läänihärralt, kuid eelisseisundis oli läänihärra, kellega leping oli sõlmitud varem
Miks kannatasid vanad rüütlid sageli liigesepõletiku, seljavalude ja hammaste lagunemise käes?
Rasked rännaku- ja võitlustingimused, lahinguvigastused, aga ka andumine liigsöömisele ja -joomisele jõudeajal tegid oma töö
Miks muutus pealaest jalatallani raudrüüga kaetud rüütel (15. sajandil) abituks, kui ta hobuse seljast kukkus?
Rüütel muutus abituks, sest raske kaitsevarustus röövis temalt muud eelised
Miks oli õukondlik armastus (mida trubaduurid ülistasid) rüütli jaoks kättesaamatu ja mis oli selle mängu mõte?
Armastatu oli tavaliselt kõrgemast soost ja abielus, jäädes rüütlile kättesaamatuks. Selle auks sai aga sooritada kangelastegusid ja näidata vaprust