Selgroog ja luustik
Kalad
Kahepaiksed
Roomajad
Varia
100

Kaks rühma, milleks kõik loomad jaotatakse

Selgroogsed ja selgrootud

100

Kalade lapsed.

Maimud

100

Nahk kahepaiksete varvaste vahel.

Ujunahk

100

Roomajad hingavad nende abil.

Kopsud

100

Eesti roomaja, kelle seljal kulgeb tume siksaktriip.

Rästik

200

Selgroogsete loomade rühmade arv.

Viis

200

Kalade paljunemisviis

Kudemine

200

Täiskasvanud kahepaiksed hingavad nendega.

Kopsud ja niiske nahk

200

Roomajate neli rühma on

Sisalikud, maod, kilpkonnad, krokodillid

200

Eesti ainus mürkmadu

Rästik

300

Ühe looma kõik luud kokku.

Luustik

300

Kalad hingavad nende abil

Lõpused

300

Kullesed hingavad nendega.

Lõpused

300

Eestis elavad sisalikud

Kivisisalik, arusisalik, vaskuss

300

Eesti rahvuskala

Räim

400

Need loomad murravad ohu korral ühe sabalüli ja jäävad sabast ilma.

Sisalikud

400

Need aitavad kaladel ujudes suunda muuta.

Uimed

400

Nende konnade kudu on pärliketti meenutav.

Kärnkonnad

400

Maod tunnevad sellega lõhna.

Keel

400

Eesti madu, kelle pea külgedel on kaks kollast laiku.

Nastik

500

Lammas kuulub sellesse selgroogsete rühma

Imetajad

500

Need katavad kalade keha.

Soomused ja lima

500

Kõre on teisiti öeldes.

Juttselg-kärnkonn

500

Need katavad roomajate keha.

Kuivad soomused

500

Nimeta peale konna üks Eesti kaheapaikne.

Tähnikvesilik või harivesilik