Söök võrratu söök
Raba loomastik
Taimed soos
Putukad
Varia
100

Antud raibataime oranžikad marjad on väga hinnalised. Kõik ______ taimed ei kanna marju, sest osad on emas- ja osad isastaimed. 

Rabamurakas

100

Putuktoiduline lind, kes pesitseb soo lagedamates osades. 

Linavästrik

100

Taim, mille lehed meenutavad pihlakapuu lehti ja on antud taime nimi on ka sellest tuletatud.

Soopihl

100

Verd imev putukas soos, kes hammustab.

Parm

100

Püsivalt märg ala, kus tekib ja ladestub turvas

Soo

200

Sellel tumedate maitsetute marjadega taimel on kitsad ja pisikesed lehed.

Kukemari

200

Kahepaikne, kes sööb rabas putukaid ja kes kasutab kudemiseks rabalaukaid.

Rabakonn

200

Lill mis oma valge õiega meenutab hoopis lilepoes müüdavat kallat.

Soovõhk

200

Verd imev putukas soos, kes nõelab.

Sääsk

200

Osaliselt kdunenud taimejäänustest moodustunud kiht veerohkes keskkonnas.

Turvas

300

Antud taime lehele sattunud putukas jääb sinna kinni otsekui liimi sisse. Seejärel kaarduvad äärmised pikemad karvad aeglaselt ohvri ümber.

Huulhein

300

Ta on roomaja, kes elab rohkem raba servas. Tegelikult on tema tavapärasemaks elupaigaks rannakadastikes ja nõmmemetsades.

Rästik

300

Suvel annavad rabale ilmet ________, valged villased osad, mis hakkavad silma juba kaugelt.

Tupp-villpea

300

See keskmisest suurem lendav putuka stoitub verd imevatest ja teistest väikestest putukatest.

Kiil

300

Vee, püdela turba ja samblaga täitunud lohk.

Älves

400

Antud marja saab mustikast eristada selle abil, et ta marjad on helesinised.

Sinikas

400

Lind, kes meenutab välimuselt ja eluviisilt natuke kulli. Selleks, et mitte nälga jääda torkab ta püütud saakloomad mõne terava oksatüüka külge.

Hallõgija

400

Sellel valgete õitega taimel on tugev ja iseäralik lõhn, mis mõnele meeldib ja teisel võib panna pea valutama.

Sookail

400

Võrku punuv putukas.

Ämblik
400

Tiigi- või järvesarnane veekogu soos

laugas

500

Punaste marjadega taim, mille varte küljes on väiksed nahkjad lehed.

Jõhvikas

500

Tavaline soos pesitsev lind, kes sügisel kogunevad parvedena põldudele ja söövad enne lõuna poole lendamist kõhud täis. 

Sookurg

500

Suurte kollaste õitega rabas kasvav taim, mis on aediirise sugulastaim.

Kollane võhumõõk

500

Väga väike lendav putukas. Pole alati lihtne kohe märgata, aga on hästi tunda siis, kui inimest segama tuleb. Kohtab sageli suvel looduses, eriti niiskemates kohtades. Võib inimese naha pealt hammustada ja teha olemise päris ebameeldivaks.

Kihulane

500
Soo, ku skasvavad peamiselt rohttaimed

Madalsoo