Suhtlemisvahendid ja -oskused
Need riskid käivad kaasas eneseavamisega.
Mis on kaaslane ei mõista sind, räägib teistele, kasutab su usaldust kurjasti.
Nimeta kolm käitumise viisi.
Mis on alistuv käitumine, agressiivne käitumine, kehtestav käitumine.
Hinnang, mis peegeldab suhtumist iseendasse.
Mis on enesehinnang.
Selle meetodi puhul vaatad inimesele silma, küsid küsimusi ja näitad välja huvi.
Mis on aktiivne kuulamine.
Need on kõige madalamal astmel vajadused.
Mis on söök, jook, uni ehk füsioloogilised vajadused.
See suhtlemine toimub sõnade vahendusel.
Mis on verbaalne suhtlemine.
Seda tuleb kindlasti peale inimese solvamist teha.
Mis on oma käitumise eest vabandada.
Neid omadusi saab kirjeldada väliste tunnuste järgi. Näiteks pikkus, juuksevärvi.
Mis on füüsilised omadused.
See on lahkheli teise sõnaga.
Mis on konflikt.
See vajadus on alt poolt teisel astmel.
Mis on turvalisusevajadus, näiteks olla kaitstud.
Nii nimetatakse sõnu, mis esinevad väga tihti lauses kuigi need sõnad ei muuda lause tähendust.
Mis on parasiitsõnad.
See käitumine on hoolimatu, jõuline, ja ründav tegutsemine, mis ei arvesta teist soovide, vajaduste ja õigustega.
Mis on agressiivne käitumine.
Selle tegevuse käigus saad juhtida enda käitumist, nii et see sobiks olukorraga paremini.
Mis on enesekontroll.
Just seda põhjustavad erinevad huvid, väärtused.
Mis on konfliktid.
See vajadus on kolmandal astmel.
Mis on kuuluvustundevajadus ja armastusevajadus. Näiteks sõpruskonda kuulumine.
Sellel suhtlemisel kasutatakse kehakeelt ja miimikat.
Mis on mitteverbaalne suhtlemine.
Selle käitumise puhul loobub inimene enda huvidest ja teeb seda, mida teised temalt ootavad või soovivad.
Mis on alistuv käitumine.
Neid omadusi saab kirjeldada sõnadega. Näiteks jutukus, järjekindlus, iseloom.
Mis on psüühilised omadused.
Selle arvustatud tagasisidega saad ennast muuta kui soovid.
Mis on (põhjendatud) kriitika.
See vajadus on neljandal astmel.
See on lugupidamise ja tunnustusega seotud vajadused. Näiteks sõprade või õpetajate kiitus.
Seda tegevust iseloomustab kuulaja enda pingutus, aktiivsus ja tahe mõista rääkijat.
Mis on aktiivne kuulamine.
Sellel käitumise viisil arvestad sa teiste kuika oma soovidega.
Mis on kehtestav käitumine.
Tegevus, mille käigus inimene jälgib oma emotsioone, käitumist jm.
Enesekontroll.
See on protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on vaja jõuda ühise eesmärgini aga nende huvid või soovid on erinevad.
Mis on läbirääkimine.
See vajadus on viiendal astmel.
Mis on eneseteostusega seotud vajadus. Näiteks on sul spordiala ja sa soovid seal saada parimat tulemust.