Show:
kehakeel
enesekehtestamine
aktiivne kuulamine
kommunikatsioon
konfliktid
100
Kehakeele mõiste
Ungari-Ameerika semiootik Thomas A. Sebeok leidis[1], et see "võrreldamatult vulgaarne" mõiste pärineb eksimatult semiootilisest kontekstist, Israel A. Latifi 1934. aasta uurimusest, milles räägitakse imiku roomamisest lutipudeli poole kui "kogu-keha keelest" (whole-body language)[2]. 1930ndatel, enne kommunikatsiooniteooria tekkimist, ei eristatud veel keele ja kommunikatsiooni mõisteid, mistõttu Ameerika kirjanik Julius Fast võttis selle termini kasutusele lühendatud kujul ja avaldas samanimelise raamatu, Body Language (1970), millest saab alguse pseudoteaduslik või anekdootlik kehakeele-diskursus.
100
ENESEKEHTESTAMINE
Enesekehtestamise tehnikate kasutamine eeldab oma eesmärgi ja soovide teadmist, järjekindlust, vabandust manipulatiivsetest uskumustest ning oskusi toime tulla suu rumaluste ja ärevusetunnetega
100
Aktiivne kuulamine
Aktiivne kuulamine võib toimuda: -vaikse ja -peegeldava kuulamise vormis
100
mis on kommunikatsioon
on organismidevaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. Ühesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks. Sel juhul ei oota teabe edastaja, et talle vastatakse või antakse tagasisidet. Kui informatsiooni andja ootab tagasisidet, on tegemist mitmesuunalise kommunikatsiooniga. Sel juhul peavad informatsiooni saajad mõistma, mida neile edastati, suutma informatsioonile vastata ja infot edastada. Kommunikatsiooni käigus toimub tähenduse loomine ja vahetus, milles osaleb kolm põhilüli: kommunikaator ehk teate saatja, teade ehk tähendust omav märk, retsipient ehk teate saaja. Kommunikatsioon on võimalik erinevate märgisüsteemide abil. Üks neist on kõnekeel.
100
mis on konflikid
on osa igapäevaelust. Juba Aristoteles on öelnud: „Igaüks võib vihastada. See on lihtne. Aga vihastada õige inimese peale, õigel määral, õigel ajal, õigel eesmärgil ja õigel viisil - see ei ole enam lihtne."
200
Keelelisus
Kehakeele mõiste iseenesest on ekslik, sest mitteverbaalne suhtlemine ei vasta Charles W. Morrise viiele keele tingimusele; nimelt ei kanna kehakeele märgid alati ühist tähendust paljude tõlgendajate jaoks ja ei ole ühtedel viisidel kombineeritavad ja teistel viisidel mitte
200
Ennast kehtestav käitumine
See ühendab agressiivse ja alistuva käitumise paremad küljed. Inimene austab nii enda kui teiste vajadusi, käitub vastavalt situatsioonile. Peab ennast kui teisi oluliseks. Võitja - võitja ideoloogia, ei saa võita kui teised kaotavad.
200
Vaikne kuulamine
on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse.
200
Kommunikatsiooni tasandid
intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine grupikommunikatsioon ehk rühmasuhtlemine
200
konfliktid ilmnevad
Konfliktid ilmnevad kõikjal - kuhu me ka ei vaataks. Pingeid, negatiivseid emotsioone, tagakiusamist ja sallimatust on nii pereelus, töökohal, kultuuride- ja ka riikide vahelistes suhetes. Inimestevahelisi konflikte täielikult vältida ei ole paraku võimalik.
300
Laiutav käitumine
Laiutav käitumine väljendab lugupidamatust ja ükskõiksust autoriteetide vastu, domineerimist ja allumatust
300
Kehtestava stiili plussid
Uhke tunne, enesega rahulolu. Inimene, kel on hea enesetunne, tekitab ka teistel juuresolijatel hea enesetunde. Elad ise oma elu.
300
Peegeldav kuulamine
annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada
300
Kommunikatsiooni analüüsimine
ülesande elluviimise eel püstitatud kommunikatsioonieesmärkide täitmine/mittetäitmine meediamonitooring sõnumi tagasisideküsimustikud rahulolu-uuring kommunikatsiooniaudit maineuuring
300
Konflikt võib olla konstruktiivne
vastuolu lahendatakse loominguliselt, püütakse leida lahendusi, mis on kõigile kasulikud. Arvestatakse kõigi osaliste vajaduste ja tunnetega.
400
Vestluse ajal enesekorrastamine
Vestluse ajal oma riiete ja aksessuaaride kohendamine või riietelt näiteks purude ja niidijuppide ära korjamine näitab huvi puudust vestluse, vestluskaaslase või vestlusaluse teema vastu. Inimene ei ole kogu tähelepanuga arutelu juures.
400
Miinused
Võtab energiat. On vaja mõelda, tähele panna, uusi käitumisviise harjutada. • Toob nähtavale väärtuste konfliktid. • Kui ei õnnestu, siis tuleb konflikt või on endal valus.
400
Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist
uhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot.
400
mida peab arvestama
Oluline on arvestada suhtlusvõtete arendamisel inimtüübiga. Igal inimtüübil on omad tugevad ja nõrgad pooled. Projektijuht peab oskama iga inimese tegevusi projektitöös ära kasutada. Näiteks bürokraat ei sobi valdkonnajuhiks või projektijuhiks, kuid oleks suurepärane eeluuringu tulemuste või projekti kokkuvõtete analüüsija ja korrektne aruande- ja taotlusvormide täitja.
400
Konflikt võib olla destruktiivne
konflikt toob esile emotsioonid ning tegeldakse vormiga, vältides konflikti sisulist lahendamist.
500
Vestluse käigus jalgade lahku viimine
Kui inimene viib jalad vestluse käigus koos asendist lahku, tähenab see enamasti seda, et ta tunneb end olukorras järjest halvemini. On tekkinud vastasseis, potentsiaalne konflikt. Ebakindluse suurenemine paneb inimest hõivama suuremat territooriumi ning otsima kindlamat toetuspinda ja tasakaalu. Asendi muutmisega üritab ta end kehtestada ning vestluskaaslaste üle domineerida ja kontrolli saavutada
500
Kehtestava stiili põhipunktid
isik väljendab end selgelt • arvestab teiste inimeste õigusi • on aus
500
ümbersõnastamine
Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. - mõtete lugemine - võrdlemine - ennatlike järelduste tegemine - valikuline kuulamine - vastuseks valmistumine
500
Kommunikatsioon on tähenduse loomine ja vahetus.
on tähenduse loomine ja vahetus.
500
emotsionaalne pinge
mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konflikti tekkimiseks peab reeglina olema vähemalt kaks osapoolt, erandina saab siin välja tuua sisemised konfliktid