Mets on suletud maastik, mille põhiliseks kujundajaks on puud ja põõsad
100
Mis on niit
Mitmeaastaste rohttaimede rohumaa.
100
Kuidas on "kõrgsoo" teine nimi?
Raba
100
Selles taimkatte koosluses on talvel soojem kui teistes.
Mets
200
Nimeta üks tegur, millest sõltub Eesti taimkate.
Muldade omadus, asukoht ekvaatori suhtes, kliimavööde, loodusvöönd, asukoht veekogude suhtes jne
200
See metsaliik levib kõige kuivematel ja vaesematel liivmuldadel. Mets on hõre ja aeglase kasvuga. Iseloomulikud on sambliku-, kanarbiku- ja kukemarjamännikud.
Nõmmemets
200
See niiduliik on üks maailma liigirikkamaist kooslustest. Lisaks rohttaimedele kasvavad seal puud.
Puisniit
200
Kuidas kasutatakse turvast?
Kütteks, väetiste ja kompostide valmistamiseks, meditsiinis, põllumajanduses alusturbaks.
200
Selles koosluses elab põlduruhiir.
Niit
300
Mis kliimavöötmes ja loodusvööndis asub Eesti?
Parasvöötme metsavööndis.
300
See on soostuv mets, mis on põhjaveetaseme tõusmise tõttu muutunud märjaks ning mineraalmuld on hakkanud kattuma turbaga. Paikneb sageli jõgede ääres ning on suurvee ajal üleujutatud.
Lodumets
300
Kuidas nimetatakse niitu, mis on tekkinud inimtegevuse tulemusena kunagiste metsade asemele?
Sekundaarne niit.
300
Nimeta vähemalt kolm sood Eestis.
Endla, Nigula, Kuresoo, Lavassaare, Tõhela, Tolkuse, Viru jne
300
Selles koosluses on loomadele väga vähe varjupaiku.
Niit
400
Nimeta taimekasvu soodustavaid tingimusi.
Palju valgust, soe temperatuur, viljakas (toitainerikas) pinnas.
400
Kui suure osa riigi pindalast katab mets?
Umbes 40 %.
400
Kuidas nimetatakse niitusid, mis asuvad siseveekogude kaldal ning on sageli ajutiselt üleujutatud?
Lammi- ehk luhaniidud
400
Soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Turbakiht üsna õhuke.
Madalsoo
400
Selles koosluses kasvab tupp-villpea.
Soo
500
Mitu taimeliiki on Eestis (ligikaudselt)?
Umbes 1200.
500
See metsaliik on kõige liigirikkam ning muld on seal kõige viljakam.
Salumets.
500
Nimeta niiduliigid, mida nimetatakse poollooduslikeks (2)?
Ranna-, lammi- ja puisniit
500
Väike huumustoiteline, tavaliselt pruuniveeline sooveekogu, mis on tekkinud nõgusal või lamedal rabapinnal älvest, kui pinnavee äravoolamine on peatunud.
Laugas
500
Milline neist taimedest EI SOBI metsa kooslusesse?
Laanelill, huulhein, leseleht, maikelluke.