UUEM KIRJANDUS

EESTI LUULETAJAID

100

Populaarne eesti kirjanik, kes kirjutab peamiselt vaimukaid vemmalvärsilikke luuletusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kannab oma luuletusi sageli ise ette, ka lauldes.

CONTRA

200

KRISTIINA EHIN

Oma põlvkonna üks tuntumaid kirjanikke ka laiema lugejaskonna seas. Esindab traditsioonilist luuletajapositsiooni - tundlik inimene tuletab lugejale meelde inimolemise sügavusi. Teemad: armastus, naise identiteet, loodus, pärimus.

300

Üks pungi olulisemaid lüürikuid. Tema luule kujutab endast sarkastilisi ja poliitilisi ühiskondlikke kommentaare. Tema laulusõnad said kuulsaks tänu punkbändile J.M.K.E, mille liige ta ka oli.

VILLU TAMME

400

Luuletaja, alates aastast 2007 Eesti Kirjanike Liidu esimees. On olnud kultuurisaadete "OP" ja "Jüri Üdi klubi" saatejuht.

KARL MARTIN SINIJÄRV

500

Kirjanik, kelle teemaks on eelkõige sotsiaalne luule, kelle sõjakus sisaldab alati südamevalu ning irooniat saadab eneseiroonia. Friedebert Tuglase novelliauhind 2007 ("Pornofilm ja pudel viina"), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia 2012 ("Laul jääkarudest", "Higgsi boson").

JÜRGEN ROOSTE

EESTI ROMAANIKIRJANIKKE

100

On olnud üks eesti suuremaid romaanikirjanikke, esitatud mitu korda Nobeli kirjandusauhinna laureaadiks. Tema tippteoste hulka kuuluvad ajaloolised ja ka autobiograafilistel mälestustel põhinevad romaanid "Keisri hull", "Wikmani poisid", "Paigallend".

JAAN KROSS

200

Viljakas kirjanik, kes on kirjutanud romaane, lühiproosat, näidendeid ja lastejutte. Teda huvitavad rahvuslikud ja kultuurilised stereotüübid.Romaanides "Rehepapp ehk November" ja "Mees, kes teadis ussisõnu" kasutab ta allikana mitte ainult ajalugu, vaid ka eesti muistendeid ja pärimust.

ANDRUS KIVIRÄHK

300

Eesti üks tuntumaid ulme- ja krimikirjanikke. Tema loomingus on kõige suuremat tähelepanu pälvinud krimilugude sari apteeker Melchiorist, milles autor toob lugejate ette keskaegse Tallinna õhustiku.

INDREK HARGLA

400

Oli viljakas kirjanik ja teatrilavastaja. Eesti kirjanduse olulisemaid postmodernistlikke autoreid. Esimene pikem romaan oli "Sügisball".

MATI UNT

500

Oma mahukates romaanides "Ahasveeruse uni" ja "Katkuhaud" käsitleb autor Eesti lähiajaloo kõige keerulisemaid sündmusi ja valikuid, mida suurele konfliktile jalgu jäänud inimesed pidid tegema.

ENE MIHKELSON

EESTI PROSAISTE

100

Tuntud ja tunnustatud naiskirjanik, kelle lugude naised on intelligentsed, sihikindlad ja eneseteadlikud ning ei kohku oma eesmärgi saavutamisel tagasi ka grotesksena tunduvatest vahenditest. Üks tuntumaid lugusid on "48 tundi".

MAARJA KANGRO

200

Kirjutab peamiselt isikupäraseid ja eriskummalise süžeega novelle. Pälvinud Eesti kõige mainekamaid kirjanduspreemiaid. Tuntumateks novellideks on "Vanameeste näppaja", "Ilus Armin", "Liblikmees".

MEHIS HEINSAAR

300

Tema kirjanduslik debüüt "Musta pori näkku" kujunes müügihitiks. Tegemist on mälestusliku looga, mis kasutab efektselt mõningaid ilukirjanduslikke stiilivõtteid.

MIHKEL RAUD

400

Novelli- ja näitekirjanik. Oma novellides segab autobiograafilisi fakte väljamõeldistega. Tema lugudes esinevad sageli oma nimedega päris inimesed. Sünnib fakti ja fiktsiooni täiuslik sulam.

URMAS VADI

500

Üks viimase paari aastakümne olulisemaid eesti prosaiste, kes mängib teadlikult omaeluloolisuse võimalustega. Viimaste aastate tuntumad teosed on "Paradiis" ja "Mandala". Kirjutab ka luulet ja tõlgib. On kasutanud kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov.

TÕNU ÕNNEPALU

TEOSED

100

Ussisõnu mõistva ja loodusega lähedastes suhetes oleva metsapoisi Leemeti ja tema maailma hääbumine tekitab paralleele nii eesti rahva muistse vabadusvõitluse ja priiuse kaotamise kui ka ebakindla tulevikuga.

"MEES, KES TEADIS USSISÕNU"

200

Romaani tegevuspaigad meenutavad 19. sajandi küla ja mõisat, inimesed muunduvad vajadusel tuulispasaks või libahundiks, kõikjal möllavad ringi kratid. Autor liidab irooniliselt rahvapärimusele kujutlused eestlaste iseloomujoontest.

"REHEPAPP EHK NOVEMBER"

300

Käsitleb Eesti lähiajaloo valu- ja sõlmpunkte nagu okupatsioon, küüditamine, metsavendlus ja reetmine ning koostöö vaenlasega. Teose teine oluline liin käsitleb prostitutsiooni ja inimkaubandust Euroopas 1990. aastate alguses.

"PUHASTUS"

400

Transgressiivses stiilis mitmekihiline psühholoogiline romaan tegeleb peategelase kahestumisega, mis on otseses seoses ühiskondliku vaimuseisundiga. Teos on nutikas kriitika tarbimisühiskonna aadressil.

"KAKLUSKLUBI"

500

Autobiograafilises mälestusteraamatus on raadioajakirjanik Mari Tarand keskendunud oma vennale , tuntud luuletajale Juhan Viidingule ning koos veedetud lapse- ja noorpõlvele.

"AJAPILDI SEES"

MÕISTED

100

Värsil puudub üks ja määrav rütmistuspõhimõte, sageli tekib mulje värsiridadeks murtud proosast.

VABAVÄRSS

200

1980ndatest pärit eesti autorite tekstid, tihti laulusõnad, mida iseloomustab anarhia ülistamine, väljakutsuv ühiskonnakriitika. Peamised esindajad Villu Tamme, Tõnu Trubetsky, Merca.

PUNKLUULE

300

Fiktiivset ühiskonda kujutav teos, mida iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid. Tegevus on paigutatud sageli tulevikku või alternatiivsesse ajaliini.

DÜSTOOPIA

400

Proosažanr, kus autor jutustab nii enda kui ka oma lähedaste ja kaasaegsete elusündmustest, mälestustest.Žanri määratlemisel kasutatakse ka terminit "omaeluloolisus".

MEMUAARID

500

Kahe või rohkema teksti kohalolek ühe teksti piires. Väljendab kirjandusteose eriomast seotust teiste teoste ja tekstidega. Selle nähtusena on vaadeldavad vihjamine, tsiteerimine, parodeerimine.

INTERTEKSTUAALSUS