Lapsepõlv ja elu lõpuaastad
Veljo Tormis sündis sel aastal
1930
Esimene instrument, mida Tormis omal käel mängima hakkas
Orel
Üks eesti tuntuim mängufilm, millele Tormis muusika on teinud.
Saar, kus tärkas Tormises inspiratsioon, et folkloorialast materjali süstemaatiliselt uurima hakata
Lea Tormis on ...
Veljo Tormise abikaasa, teatrikriitik
Tormise sünnikodu (nö esimene lapsepõlv)
Kuusalu vald, Aru küla, Kõrveaia talu
Tormis omandas põhi- ja gümnaasiumihariduse selles koolis
Tallinna Reaalkool
Põhiosa Tormise loomingust moodustavad just need teosed
Koorilaulud
Tema loomingu keskmes on hääl
https://www.youtube.com/watch?v=7neGs2qlcK4
2014.a üldlaulupidu "Laulu algus"
Selles hiidtsüklis ühinevad loodus- ja rahvalaul. Osade alapealkirjad on "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelaulud" ja "Jaanilaulud"
"Eesti kalendrilaulud"
Tormise õpilane, kes on loonud klaverile, koorile ja sümfooniaorkestrile teose "Credo"
Arvo Pärt
Pill, mida mängis Tormise isa
Viiul
Kõrgkooli läks Tormis Eestist väljapoole. Kas Moskva, Peterburi või Riia Konservatooriumisse?
Moskva Konservatoorium
Sellesse Tormise koorimuusika sarja kuulus Läänemere äärsete soome-ugri hõimude muusika. Teos koosneb 6-st osast.
"Unustatud rahvad"
Sellele laulule on sõnad teinud Paul-Erik Rummo ja algab see sõnadega "Meie oleme aga ... kui metsapullid..."
Kõlab ka väga rahvalaululikult
"Meeste laul"
1992.a oli Veljo Tormise muusikale üks murdepunkte, sest tema muusika kuulajaskond laienes kogu maailmas. See oli võimalik tänu sellele sündmusele.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor plaadistas toesetsükli "Unustatud rahvad" (ECM “Forgotten Peoples”)
Koht, kus möödus Tormise "teine lapsepõlv"
Vigala
Eriala, mida Tormis muusikakoolis peale orelit õppis
Koorijuhtimine
Tuntuim kooriteos tenorile, baritonile, segakoorile ja šamaanitrummile; põhineb "Kalevala" tekstidel
"Raua needmine"
Väinämöinen jutustab kirvelöögi tagajärjel tekkinud jalahaava tohterdavale ravitsejale raua sünniloo, sest ilma seda teadmata pole võimalik kirvehaava arstida.
Vanemat tüüpi eesti rahvalaul.
Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus.
Regilaul
1992. a tellis see rahvusvaheliselt tuntud vokaalansambel Veljo Tormiselt teose ja sai temalt kümneminutilise loo “Piiskop ja pagan”. See jutustab maarahva kultuuri ja kristluse sajanditetagusest põrkumisest.
King’s Singers
Veljo Tormis lahkus siit ilmast sel aastal. USAs sai 1. korda presidendiks Donald Trump.
2017
Eriala, mida Tormis kõrgkoolis õppis
Kompositsioon
Rahvaluuletekstidega, abikaasa Lea Tormise libretoga kantaat-ballett.
Teos, mis kätkeb eneses meie esivanemate poolt sajandite vältel talletatud elutarkusi ja -kogemusi.
Ta ütles: "Regilaul on meie rahva kõige ürgsem, omapärasem, sajandites väljakujunenum ja terviklikum looming, rahva loomingulise geeniuse väljendus. Meie vana regivärsi algriimides, parallelismides ja luulekujundites peitub palju helinat ja sära, sõna ja mõtte ilu, samuti kui runoviisi monotoonses kordumises sugereerivat jõudu. Runo suuremaid väärtusi minu meelest ongi tema kunstiline originaalsus ja stiiliterviklikkus. Sellele võin lisada sõnad, mida tavatsetakse öelda emakeele kohta: minu rahva laul on mulle kõige parem, ilusam ja väärtuslikum."
Veljo Tormis
Eesti dirigent, kes on kõige enam Tormise muusikat (oma) kooridega esitanud ja plaadistanud, võtnud Tormise loomingu esitlemise oma südameasjaks
Tõnu Kaljuste