Romanovid
Mõisted
Baltisaksa ja Eesti kirjakultuur
Joogid
Talurahvas Vene tsaaririigi koosseisus
100

Tuli võimule 10-aastaselt. Hästi pikk mees. Lasi rajada Peterburi.

Peeter I

100

Baltisaksa aadli eesõigustel põhinev Balti kubermangude eristaatus Vene riigi koosseisus

Balti erikord

100

Baltisaksa arst ja literaat, kes tegutses Põltsamaal. Koos August Wilhelm Hupeliga andis ta välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike öppetus".

Peter Ernst Wilde

100

Kange alkohol, mida valmistatakse teraviljast või kartulist. 

Selle tootmine tõi siinsetele mõisnikele rikkuse. 

Viin

100

Mõiste: olukord, kus talupoeg  on mõisnikust sõltuv, peab tema heaks töötama ning ei tohi ilma mõisniku loata lahkuda

Pärisorjus

200

Abiellus 15-aastaselt Vene troonipärija, tulevase keisri Peeter III-ga. Tema ajal hakkas kehtima asehalduskord.

Katariina II

200

Kõrgaadlikud Venemaal

Bojaarid

200

Tõlkis esimese eestikeelse piibli aastal 1739. 

Anton Thor Helle

200

Maailma kõige populaarsem ja tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook. Ta on vee ja tee järel kõige levinum jook üldse. Eestlased valmistavad seda põhiliselt odrast.

Õlu

200

Mõiste: Olukord, kus talupoeg ei tohi ilma mõisniku loata mujale elama asuda. 

Sunnismaisus

300

Katariina II poeg. Taastas asehalduskorralduse eelse valitsemiskorra.

Paul I

300

Talupojad riigimõisas

Kroonutalupojad

300

Tuntuim Eesti teatritegelane. Eluaastad: 1761-1819

August von Kotzebue

300

Meest ja veest kääritatud alkohoolne jook, millele enamasti lisatakse ka pärmi.

Mõdu

300

Venemaa keiser, kelle ajal kaotati pärisorjus

Aleksander I

400

Ta oli keiser Peeter I ja keisrinna Katariina I teine tütar ning teda kasvatati vastavalt päritolule: talle õpetati muusikat, tantse, riietumis- ja käitumisetiketti. Tema valitsemisajal ei olevat Venemaal täide viidud ühtki hukkamist.

Jelizaveta

400

Aadlisuguvõsade ametlik nimekiri

Aadimatrikkel

400

Oli viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest neljaköitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (1772–1785) ning jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ja "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele.

August Wilhelm Hupel

400

19. sajandil joodi seda kevadeti peaaegu igas talus. Sisaldab ohtralt C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide ning erinevaid mineraale nagu kaltsium, magneesium, kaaliumi, raud, mangaan ja tsink, mis teeb sellest hinnatud tervist turgutava toimega joogi.  

Kasemahl

400

1739. aastal Liivimaa maanõuniku  sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.

Roseni deklaratsioon

500

Venemaa keisrinna aastatel 1730–1740, (tsaari ja Peeter I kaasvalitseja) Ivan V ja Praskovja Fjodorovna Saltõkova tütar.

Anna Ivanovna

500

Endise õigusliku olukorra taastamine. Vastand reduktsioonile. 

Restitutsioon

500

Pietistist pastor (1663-1749), kelle 1720.-1730. aastatel koostatud käsikirjaline eesti-saksa sõnaraamat aitas arendada eesti kirjasõna. 

Salomo Heinrich Vestring

500

Endisaegne jook, mida valmistati jahule või leivale peale valatud vett hapendades. igapäevane talurahvajook Põhja– ja Ida-Euroopas. Eestis tehti seda alates 19. sajandist kuni 1930. aastateni. Jook oli levinud peamiselt Lõuna- ja Lääne-Eestis ning saartel.

Taar

500

Siis kaotati pärisorjus Liivimaal

1819