Kuidas vihmametsad jaotuvad? Iseloomusta lühidalt nende kliimat.
Troopilised vihmametsad - kaks aastaaega, pikk vihmaperiood ja lühike kuivem periood, mil osa puid langetab lehestiku.
Ekvatoriaalsed vihmametsad - üks aastaaeg, sajab pidevalt vihma ja õhk on niiske.
100
Mis on kõrb?
Kõrb on kuiv ala, kus veepuuduse tõttu kasvavad hõredalt vaid selliste oludega kohastunud taimed.
100
Mis on tundra? Kus see enamasti maakeral paikneb?
Tundra on karmi kliimaga, enamasti märg lage (puudeta) ala Artikas ja mäestikes. See paikneb peamiselt põhjapolaarjoone lähistel.
100
Mis on pildil?
Kägipuu.
200
Millised puud on segametsavööndile iseloomulikud?
Leht- ja okasmetsad.
200
Kus vihmametsad peamiselt paiknevad?
Ekvaatori lähistel.
200
Kuidas kõrbed pinnase järgi jaotuvad?
Liivakõrb, kivikõrb, soolakõrb.
200
Miks ei leidu tundrat lõunapoolkeral?
Sest lõunapolaarjoone lähistel ei ole maismaad.
200
Maailma suurim kõrb. Mitu Eestit selle sisse mahuks?
Sahara kõrb Aafrikas. 150
300
Mis on pildil?
Niit.
300
Kirjelda vihmametsade loomastikku. Too näiteid liikidest. Mis on neile iseloomulik?
Loomad elavad peamiselt puudel (vari ja toit). Loomaliigid on värvikirevad ja väljuhäälsed, et liigirikkuses silma paista. Maod, konnad, papagoid, orangutanid, ahvid, laisikud.
Miks hävitatakse vihmametsi? Miks on vajalik neid kaitsta ja hoida?
Hävitatakse, et saada põllu- ja karjamaad, puitu kütteks ja ehitusmaterjaliks.
Metsast saab ravimeid, toitu. On koduks paljudele haruldastele looma- ja taimeliikidele. Hapniku tootmine.
400
Kõrbetaimed võib jaotada kolme rühma. Nimeta need ja kirjelda lühidalt.
Lühieataimed - väga lühikesel vihmaperioodil hakkavad taimed kiiresti õitsema ja viljuma. Enne kuivamist puistavad maha seemned, mis jäävad ootama järgmist vihmaperioodi.
Kaktused - kuivusega kohastunud taimed, mille lehed on muundunud okasteks (kaitsevad kuumuse ja rohusööjate eest). Imevad vett endasse ja saavad sellega hakkama mitu kuud.
Pika peajuurega (isegi kuni paar meetrit) taimed imevad vett sügavalt maast.
400
Kirjelda tundra kliimat (maapind).
Tundrakliimas on neli aastaaega - väga pikk talv, lühike ja jahe suvi, nende vahel väga lühikesed kevad ja sügis. Maapind ei jõua lühikese suvega täiesti üles sulada (kõigest paarkümmend cm). Igikelts - aastaringselt läbikülmunud pinnas.
400
Mis on oaas?
Oaas on kõrbes leiduv niiske koht (allikas), mistõttu asuvad seal ka külad.
500
Nimeta Eestis kasvatatavaid põllukultuure.
Kartul, nisu, rukis, oder, kaer.
500
Kirjelda vihmametsade taimestikku. Mis on liaanid, epifüüdid?
Muld on küll toitainetevaene, kuid taimestik siiski väga liigirikas ja lopsakas. Metsapinnale ulatub vähe valgust, seega rohi ei saa seal kasvada. Peamiselt kasvavad seal keskmise kõrgusega peened puud.
Liaanid on puitunud varrega ronitamed.
Epifüüdid on pealistaimed, mis kasvavad puude okstel.
500
Kuidas on loomad kohastunud kõrbes olevate keskkonnatingimustega?
On päeval rohkem päikese eest varjus, liiguvad ringi öösiti, on harjunud vähese toidu ja veega.
500
Kuidas on kohastunud tundra taimed sealsete keskkonnatingimustega? Nimeta mõned taimeliigid.
Tundras ei kasva karmi kliima tõttu puid. Seal kasvavad taimed, mille juurestik ei ulata sügavamale suveks sulanud õhukesest maapinnakihist. Kääbuspõõsad ehk puhmad (leesikas, kukemari, kaljupohl). Põdrasamblik ja samblad. Kümne sentimeetrised pajud.
500
Mis on polaaröö ja polaarpäev?
Polaarööl on päevad väga lühikesed ja ööd pikad. Valget aega on väga vähe või ei ole üldse.
Polaarpäeval aga päike ei looju ka öösel, vajub vaid madalale silmapiiri kohale.