Viipekeelte ajalugu
Viipeleksika
Fonoloogia
Grammatika
Rakendamine
100

Mille poolest on  USA idarannikuL ASUV Martha Vineyardi saar viipekeelte ajaloos tähtis (17.-19.sajand)?

*  kurtide arv saarel suur (üle 0,6%); elanikkond kakskeelne (kasutusel oli Martha’s Vineyard Sign Language (MVSL) ja inglise keel)

* kurtust ei käsitletud puudena; kurdid olid ühiskonnas aktiivsed, osalesid kõigil elualadel

Kurtide kogukonna väljasuremine saarel seotud kurtide  kooli avamisega Ameerikas 1817.a. ja viimane kurt saare elanik suri 1952

100

Miks on viipekeele mittekäeliste komponentide kasutamine viiplemisel oluline?

mittekäelised komponendid (kehahoid, näoulme, suupilt)

* täpsustavad viipe tähendust 

* annavad edasi grammatilist teavet

* on intonatsiooni tähenduses

100

Kuidas tähistatakse lühenditena viipe foneeme?

* viipe käekuju (KK)

* artikulatsioonikoht (K)

*  liigutus (L) 

* peopesa (PO) ja sõrmede (SO) suund

100

Kuidas väljendatakse viipekeeles lõpetamata tegevust?

Lõpetamata tegevuse korral jääb liigutus justkui õhku

100

Missuguseid erinevaid visualisseritud keelevorme tead? Nimeta vähemalt kolm.

* kõnejärgne viiplemine 

* sõrmendamine 

* toruviiplemine 

* esemeline viiplemine 

* tugiviiplemine 

* simultaanne viiplemine 


200

Kes on Laurent Clerc ja mille poolest on ta tähtis kurtide kogukonnas?

* kurt õpetaja Prantsusmaal ja  Ameerikas (Kurtide hariduse isa)

* seisis kurtide iseseisva eriomase kultuuri ja keele eest

 * propageeris viipekeelset haridust

* koos Th. H. Gallaudet´iga asutas Ameerikas esimese viipekeelse kurtide kooli 1816 (Hartford for the Education and Institution of the Deaf and Dumb)


200

Millistel juhtudel võib kord omistatud nimeviibe muutuda? Nimeta vähemalt kaks põhjust.

Nimeviibe võib muutuda: 

* kui  nimeviipe omanik ei ole viipega rahul 

* kui nimeviibe osutub homonüümiks 

* kui inimese välimus või nimi muutub

200

Missugune foneem on viipe äratundmisel määrava tähtsusega?

Kõige olulisem viipe äratundmisel on käe (käte) liigutus 

200

Mis iseloomustab suunaviibet? Too mõni näide.



Viibet on võimalik suunaga muuta (kes kellele annab ja kuidas ilma et tegijat oleks vaja nimetada)

ANDMA  KÜSIMA VAATAMA


200

Kellele ja mis eesmärgil võiks sõrmenditest abi olla?

* On abiks kuulmislangusega lastele eesti keele õpetamisel

* Toetab häälduspuudega laste verbaalset kõnet (taju ja väljendamist)

300

Missuguseid uurimustöid on eesti viipekeele kohta tehtud? Nimeta vähemalt kolme.

•Viipekeel kui suhtlusvahend (R. Toom 1985; TÜ Diplomitöö)

•Nimisõnafraasid eesti viipekeeles (M. Miljan 2000 BA)

•Nimeviibete etümoloogia (L. Paales 2002)

•Omadussõnaline täiend; arvu kategooria   (M. Miljan 2002 BA; M. Miljan 2003 MA)

•Eesti viipekeele kireoloogia (E. Püvi 2005 BA)

•Eesti viipekeele transkriptsipoonisüsteem (R. Toom, M. Trükmann, L. Hollman 2005)

•Ajasuhete väljendamine eesti viipekeeles (M. Trükmann 2006 MA)

•Eesti viibete võrdlus vene viibetega Swadesh 200 nimekirja alusel  (L.Taniroo 2007; BA)

•Värvinimed eesti viipekeeles (L. Hollman, 2010 PhD )

•Switching between Estonian Sign Language and Spoken Estonian. Functions and Factors Affecting Language Use among Deaf and Hearing Bimodal Bilinguals (K. Hein, 2010 PhD)

300

Kuidas toimub uute viibete loomine? 

* vajaduspõhiselt (juhuslik ja/või koordineeritud tegevus)

* on alati kokkuleppeline

* viipeloomele on iseloomulik meelevaldsus ja/või motiveeritus


300

Kuidas iseloomustad W. C. Stokoe notatsioonisüsteemi?

• on üles ehitatud teatud loogikale

• foneemide tähistamiseks (käekuju -KK, koha-K, liigutuse-L ja orientatsiooni PO, SO) on loodud kindlad sümbolid

• foneemide ülesmärkimine toimub kindlas järjekorras (kokkulepitud reegli alusel)


300

Mis iseloomustab viipekeele süntaksi?

*struktuurilt suhteliselt  lihtne, viibete järjestus lauses vaba,  üldjuhul (subjekt, objekt, verb) 

*esmalt nimetatakse teema, seejärel reema (kommentaarid)

*lause ülesehitus võib olla mõjutatud dominantkeelest

300

Mida on viipe lihtsustamisel  oluline  teada?

* on alati individuaalne

* vajalik ainult siis, kui lapse motoorne ja/või vaimne areng ei võimalda sooritada struktuurilt keerukaid viipeid

* alustada käekujust ja/või kohast, mitte liigutusest (liigutus on viipe äratundmisel olulise tähtsusega)

* oluline on interdistsiplinaarne koostöö, individuaalse sõnaraamatu koostamine

400

Missugused sündmused (tegevused) on mõjutanud eesti viipekeele arengut? Nimeta kolm olulist tegurit.

* viipekeel toetava abivahendina kurtide laste õpetamisel Porkunis (1924)

* eesti viipekeel õpetuskeelena (1994 Tallinna Heleni kool)

*eesti viipekeele õpetamine võõrkeelena (valikaine TÜs 1990)

* sõnastike ilmumine (al 1988); 

* eesti viipekeele alased uurimused (al 1989) 

* viipekeele populariseerimine telesaadetes  (ETV al 1988/89 Silmside, Inimeselt inimesele; Võin ja suudan)

* kesk- ja kõrghariduse omandamise võimaldamine kurtidele viipekeeletõlgi vahendusel (al 1990)

* eesti viipekeele õiguslik staatus (2007, EV keeleseaduses)

400

Mida sisuliselt tähendab Stokoe väide "Viibe pole globaalne üksus, vaid koosneb väiksematest tähendust eristavatest keeleüksustest"

* viipeid on võimalik analüüsida

* viibe sisaldab väiksemaid tähendust eristavaid keeleüksusi (kireeme), esinevad viipes üldjuhul samaaegselt

*  kireemide (foneemide) arv eri viipekeeltes on erinev         


400

Milline on viibete DIREKTOR ja KOER häälikoostis (KK    SO  PO   K  L  ) ja mis neid eristab?

KK  [B]  [V] 

SO alla [\/2]  

PO enda poole [|”1] 

K puus[\] 

L sirgjooneline liigutus enda poole [ ->++]

neid eristab käekuju

400

Kuidas eristatakse positsiooniviipeid (klassifikaatoreid)?

• tähenduse järgi (ainsuse, mitmuse, kirjeldavad klassifikaatorid)

• käe vormi järgi  (üks sõrm [G]; lame käsi [B]; kaks sõrme püsti ja laiali [V]; rusikas käsi [A]; kõverdatud sõrmed [V: 5:]

 

400

Kellele viipekeel ei sobi?

• ei sobi neile, kellel kognitiivsed, motoorsed, sotsiokultuurilised või keskkondlikud tingimused ei võimalda viipekeelt rakendada (kui kehaosad puuduvad või liikumine on oluliselt pärsitud (aprakia); aktiivsus- ja kui tähelepanuhäirete korral (hüperaktiivsus); kajakõne olemasolu korral; visuaalne ja ruumitaju on kahjustatud) 

500

Missugused ühiskondlikud tegurid soodustavad (või mõjutavad) viipekeele edasist arengut? Nimeta vähemalt kolme.

•riigi sotsiaalpoliitika: kurtuse defineerimine  e käsitlus (suhtumine kurtusesse ja kurtidesse)

•riigi hariduspoliitika: kurtide õpetamine (õpetamise metoodikad)

•riigi keelepoliitika: viipekeele staatus (uurimine, publikatsioonid)

•rahvusvahelised suhted (ühistegevus)

•tehnoloogia areng

500

Kuidas reguleerib sümmeetriareegel käte omavahelist koostööd kahekäeviibetes? Too mõni näide!

kui mõlemad käed omavad samasugust käekuju  (VIHM) või käekuju peegeldust, siis nad liiguvad ühtmoodi (MAJA)

ERAND : mõlemal käel on sama käevorm, kuid liigutust sooritab ainult üks käsi (PRAADIMA).

500

Analüüsi viibet KURT: 

* kas tegemist on ühe- või kahekäeviipega

* kas tegemist on arbitraarse või motiveeritud viipega

* milliseid muutevorme saab kasutada mitmuse väljendamiseks

* tegemist on ühekäe kaudselt motiveeritud viipega; 

* mitmuse väljendamiseks saab kasutada hulgaviibet, positsiooniviibet,  arvviibet, mitmuslikku osutamist

500

Mis on viiperuum? Missugused on viiperuumi kasutamise põhireeglid? Nimeta vähemalt kolme.

* viiperuum on ruum viipleja ees, kus toimub viiplemine 

* viiperuum võimaldab luua seoseid, rääkida erinevatest ajaperioodidest, karjuda, sosistada jne

VIIPERUUMI KASUTAMISE REEGLID

* on alati suhtlejate vahel kokkuleppeline (otsene või kaudne)

* tuleb teada, et viiperuumi tasanditel ja piirkondadel on kindel tähendus

* esmalt markeeritakse ruumi piirid, suured ja/või olulised asjad ruumis

* kokkukuuluv teave väljendatakse ühes ruumipiirkonnas

* vestluse käigus võib viiperuumi täiendada, uuendada 

* grammatiliselt on vale, kui midagi jäetakse viiperuumis nimetamata; kui paigutus (proportsioon, omavaheline kaugus jmt) ei vasta reaalsele olukorrale ja/või kui kasutatakse ruumipiirkonda, mis on infoga juba hõivatud

500

Milles seisneb Ireen Johanssoni suhtlemisstimulatsiooniprogramm?

•On mõeldud eelkooliealistele alakõnega lastele

•Visuaalseid vahendeid (sh viipeid) on lubatud võtta kasutusele võimalikult varakult

•Suhtlemisel kasutatakse viipeid koos kõnega

•Suhtlemine toimub mängulises vormis, reaalseid elusituatsioone matkides

• Oluline on interdistsiplinaarne koostöö