Viipekeelte ajalugu
Mille poolest on Martha`s Vineyardi saar, Massachusets, USA idarannikul viipekeelte ajaloos tähtis?
* saarel oli kurtide arv üle 0,6% (17.-19. sajand)
* saare elanikkond oli kakskeelne
* kasutusel oli Martha’s Vineyard Sign Language (MVSL)
* kurtust ei käsitletud puudena
* kurdid olid ühiskonnas aktiivsed, osalesid kõigil elualadel
* kurtide kogukonna väljasuremine saarel seotud kurtide kooli avamisega Ameerikas 1817.a.
* viimane kurt saare elanik suri 1952
Miks on viipekeele mittekäeliste komponentide kasutamine viiplemisel oluline?
* täpsustavad viipe tähendust
* annavad edasi grammatilist teavet
* annavad viiplemisel edasi intonatsiooni
Kuidas tähistatakse lühenditena viipe foneeme?
* viipe käekuju (KK)
* artikulatsioonikoht (K)
* liigutus (L)
* peopesa (PO) ja sõrmede (SO) suund
Kuidas väljendatakse viipekeeles lõpetamata tegevust?
Lõpetamata tegevus – liigutus jääb õhku
Missuguseid erinevaid visualisseritud keelevorme tead? Nimeta vähemalt kolm.
* kõnejärgne viiplemine – keel on muudetud nähtavaks, allutatud verbaalse keele grammatikale
* sõrmendamine – „õhku kirjutamine“ kindlate käevormide toel
* toruviiplemine – vaatevälja (viiperuumi) kitsendamine
* esemeline viiplemine – viiped moodustatakse koos eseme ja lapse käega
* tugiviiplemine – põhisõnade/võtmesõnade viiplemine üheaegselt kõnega
* simultaanne viiplemine – kõnet saadavad üksikud juhuslikud viiped
Kes on Laurent Clerc ja mille poolest on ta tähtis?
* kurt õpetaja Prantsusmaal ja Ameerikas (Kurtide hariduse isa)
* seisis kurtide iseseisva eriomase kultuuri ja keele eest
* propageeris viipekeelset haridust
* koos Th. H. Gallaudet´iga asutas Ameerikasse esimese viipekeelse kurtide kooli (Hartford for the Education and Institution of the Deaf and Dumb, 1816)
Millistel juhtudel võib kord omistatud nimeviibe muutuda? Nimeta vähemalt kaks põhjust.
Nimeviibet võib muuta:
* kui nimeviipe omanik ei ole viipega rahul;
* kui nimeviibe osutub homonüümiks,
* elusündmused, välimus või nimi muutub
Missugune foneem on viipe äratundmisel määrava tähtsusega?
Käe (käte) liikumine on kõige olulisem viipe äratundmisel, kuid dünaamilisuse tõttu raskesti analüüsitav
Mis iseloomustab suunaviibet?
tegijat pole vaja nimetada, viibet on võimalik suunaga muuta (kes kellele annab ja kuidas)
ANDMA KÜSIMA VAATAMA
Kellele ja mis eesmärgil võiks sõrmenditest abi olla?
* On abiks kuulmislangusega lastele eesti keele õpetamisel
* Toetab häälduspuudega laste verbaalse kõne taju ja väljendamist
Missuguseid uurimustöid on eesti viipekeele kohta tehtud? Nimeta vähemalt kolme.
•Viipekeel kui suhtlusvahend (R. Toom 1985; TÜ Diplomitöö)
•Nimisõnafraasid eesti viipekeeles (M. Miljan 2000 BA)
•Nimeviibete etümoloogia (L. Paales 2002)
•Omadussõnaline täiend; arvu kategooria (M. Miljan 2002 BA; M. Miljan 2003 MA)
•Eesti viipekeele kireoloogia (E. Püvi 2005 BA)
•Eesti viipekeele transkriptsipoonisüsteem (R. Toom, M. Trükmann, L. Hollman 2005)
•Tähendusi viipekeelest (V.Laiapea, 2006 MA)
•Ajasuhete väljendamine eesti viipekeeles (M. Trükmann 2006 MA)
•Eesti viibete võrdlus vene viibetega Swadesh 200 nimekirja alusel (L.Taniroo 2007; BA)
•Värvinimed eesti viipekeeles (L. Hollman, 2010 PhD )
•Switching between Estonian Sign Language and Spoken Estonian. Functions and Factors Affecting Language Use among Deaf and Hearing Bimodal Bilinguals (K. Hein, 2010 PhD)
Kuidas toimub uute viibete loomine? Nimeta vähemalt kaks olulist tegurit.
* vajaduspõhiselt (juhuslik, koordineeritud tegevus)
* on alati kokkuleppeline
* viipeloomele on iseloomulik meelevaldsus ja/või motiveeritus
Kuidas iseloomustad W. C. Stokoe notatsioonisüsteemi?
• on üles ehitatud teatud loogikale
• kindlad sümbolid foneemide (käekuju -KK, koha-K, liigutuse-L ja orientatsiooni PO, SO) tähistamiseks
• foneemid märgitakse üles kindlas järjekorras, eristatakse ühekäeviipeid ja kahekäeviipeid
Mis iseloomustab viipekeele süntaksi?
*struktuurilt suhteliselt lihtne, viibete järjestus lauses vaba, üldjuhul (subjekt, objekt, verb)
*esmalt nimetatakse teema [TOPIC] (subjekt, objekt, tegevus), seejärel reema [COMMENT] (kommentaarid)
*lause ülesehitus on suuremal või vähemal määral mõjutatud dominantkeelest
Mida on viipe lihtsustamisel oluline teada?
* on alati individuaalne
* vajalik ainult siis, kui lapse motoorne ja/või vaimne areng ei võimalda sooritada struktuurilt keerukaid viipeid
* lihtsustamist alustada käekujust ja/või kohast; liigutus on viipe äratundmisel olulise tähtsusega
* oluline on individuaalse sõnaraamatu koostamine
Missugused sündmused (tegevused) on mõjutanud eesti viipekeele kujunemist ja arengut? Nimeta kolm olulist tegurit.
* kurtide kooli rajamine Vändras (1866)
* viipekeel toetava abivahendina kurtide laste õpetamisel Porkunis (1924)
* eesti viipekeel õpetuskeelena (1994 Tallinna Heleni kool)
*eesti viipekeele õpetamine võõrkeelena (valikaine TÜs 1990)
* sõnastike ilmumine (al 1988);
* eesti viipekeele alased uurimused (al 1989)
* viipekeele populariseerimine telesaadetes (ETV al 1988/89 Silmside, Inimeselt inimesele; Võin ja suudan)
* kesk- ja kõrghariduse omandamise võimaldamine kurtidele viipekeeletõlgi vahendusel (al 1990)
* eesti viipekeele õiguslik staatus (2007, EV keeleseaduses)
Mida sisuliselt tähendab Stokoe väide "Viibe pole globaalne üksus, vaid koosneb väiksematest tähendust eristavatest keeleüksustest"
* väiksemad tähendust eristavad keeleüksused esinevad viipes üldjuhul samaaegselt
* neid on eri viipekeeltes kindel arvsuurus
* neid kombineerides saab moodustada uusi viipeid
Milline on viibete DIREKTOR ja KOER häälikoostis (KK SO PO K L ) ja mis neid eristab?
KK [B] [V]
SO alla [\/2]
PO enda poole [|”1]
K puus[\]
L sirgjooneline liigutus enda poole [ ->++]
neid eristab käekuju
Kuidas eristatakse positsiooniviipeid (klassifikaatoreid)?
• tähenduse järgi (ainsuse, mitmuse, kirjeldavad klassifikaatorid)
• käe vormi järgi (üks sõrm [G]; lame käsi [B]; kaks sõrme püsti ja laiali [V]; rusikas käsi [A]; kõverdatud sõrmed [V: 5:]
Kellele viipekeel ei sobi?
• ei sobi, kui lapse kognitiivsed, motoorsed, sotsiokultuurilised või keskkondlikud tingimused pole vastavad
•kui kehaosad puuduvad või liikumine on oluliselt pärsitud (aprakia)
•aktiivsus- ja kui tähelepanuhäirete korral (hüperaktiivsus)
•kajakõne olemasolu korral
•visuaalne ja ruumitaju hälbinud (vasaku ajupoolkera kahjustus)
Mis võiksid olla viipekeele arengut soodustavad ja mõjutavad tegurid? Nimeta vähemalt kolme.
•riigi sotsiaalpoliitika: kurtuse defineerimine e käsitlus (suhtumine kurtusesse ja kurtidesse)
•riigi hariduspoliitika: kurtide õpetamine (õpetamise metoodikad)
•riigi keelepoliitika: viipekeele staatus (uurimine, publikatsioonid)
•rahvusvahelised suhted (ühistegevus)
•tehnoloogia areng
Kuidas reguleerib sümmeetriareegel kahekäeviibete käte omavahelist koostööd? Too mõni näide!
kui mõlemad käed omavad samasugust käekuju (VIHM) või käekuju peegeldust, siis nad liiguvad ühtmoodi (MAJA)
ERAND : mõlemal käel on sama käevorm, kuid liigutust sooritab ainult üks käsi (PRAADIMA).
Analüüsi viibet KURT:
* kas tegemist on ühe või kahekäe viipega;
* kas tegemist on arbitraarse või motiveeritud viipega;
* milliseid muutevorme saab kasutada mitmuse väljendamiseks
* tegemist on ühekäe kaudselt motiveeritud viipega;
* mitmuse väljendamise muutevormideks saab kasutada hulgaviibet, positsiooniviibet, arvviibet, mitmuslikku osutamist
Mis on viiperuum? Missugused on viiperuumi kasutamise põhireeglid?
VIIPERUUM ruum viipleja ees, kus toimub viiplemine ja mis võimaldab luua seoseid, rääkida erinevatest ajaperioodidest, karjuda, sosistada jne)
KASUTAMISE REEGLID
•on alati suhtlejate vahel kokkuleppeline (otsene või kaudne), viiperuumi tasanditel ja piirkondadel on kindel tähendus
•esmalt markeeritakse ruumi piirid, suured ja/või olulised asjad ruumis
•kokkukuuluv teave väljendatakse ühes ruumipiirkonnas
•vestluse käigus võib viiperuumi täiendada, uuendada (kokkuleppeline)
Grammatiliselt on vale
• kui midagi jäetakse viiperuumis nimetamata või kui paigutus (proportsioon, omavaheline kaugus jmt) ei vasta reaalsele olukorrale
•kui kasutatakse ruumipiirkonda, mis on infoga juba hõivatud
Milles seisneb Ireen Johanssoni suhtlemisstimulatsiooniprogramm?
•On mõeldud eelkooliealistele alakõnega lastele
•Visuaalsed vahendid (sh viiped) võtta kasutusele võimalikult varakult
•Kõne arendamisel toetuda kõigile tajuliikidele, sh viibetele
•Suhtlemine toimub üheaegselt verbaalselt ja mitteverbaalselt (kõne koos viiplemisega)
• Kogu suhtlemine toimub mängulises vormis, reaalseid elusituatsioone matkides motiveerides last kõnelema
• Viipekeele rakendamine võimaldab lapsega luua pilkkontakt; arendada lapse peenmotoorikat; õpetab last vaatama ja kuulama;
• Varuma peab kannatlikkust, rohkem aega
• Oluline on interdistsiplinaarne koostöö