Struktuurilised võõrjooned
Just see struktuuriline võõrjoon teeb sõna doping võõrsõnaks
D-täht sõna algul
Just neid sõnu kirjutatakse lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel ehk häälduspäraselt
Võõrsõnad
Just nii mitme tähega kirjutatakse pika täishääliku järel olev h
Ühe tähega
Just nii kirjutatakse lõppsilbi täishäälik, kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga
Kahe tähega
Just see tunnus aitab sageli ära tunda inglise keelest laenatud sõnu nagu hobby, baby, party
Y-lõpulisus
Järgnevas nimekirjas on just see sõna selline, millel pole pearõhk järgsilbil: miniatuur, semester, grammatika, kvartal, paraleelne.
Kvartal
Võõrsõnades arter, kanal ja tomat on rõhk just sellel silbil
Esisilp või esimene silp
Just nii mitme tähega kirjutatakse sõna lõpus olev h
Kahe tähega
Just nii kirjutatakse lõppsilbi täishäälik, kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga (l, m, n, r). Too näide sellisest sõnast.
Nt restoran, terminal, talisman
Just seetõttu on sõnad blogi, khaki, vrakk, aktsept, röntgen eesti keeles võõrsõnad
Sõnas on eesti keeles tavatud häälikuühendid
Sõna annulleerima on võõrsõna, sest selle järgsilbis on pikk täishäälik. Selle sõna eestipärane vaste on …
Tühistama
Kui panna sõna quantum eestikeelsesse kirjapilti, siis tähed “qu” asendatakse just nende tähtedega
K ja V
Just nende reeglite järgi käib f-i ja š-i õigekiri: kas s-i kirjutamise reeglite järgi või p-, t-, k- kirjutamise reeglite järgi?
P-, t-, k-kirjutamise reeglite järgi
Just nii kirjutatakse lõppsilbi täishäälik vanemais muganenud kahesilbilistes võõrsõnades, nagu arter, kanal ja tomat.
Ühe tähega
Just seda tehakse ametlikes tekstides tsitaatsõnadega, et näidata, et need pole veel eesti keelde muganenud
Kirjutatakse kursiivis või jutumärkides
Just see võõrjoon teeb sõna neutron võõrsõnaks
O-täht järgsilbis
Just neid tähti ei saa võõrsõnades kasutada
Võõrtähed
Just nii mitme tähega kirjutatakse kaashäälikuühendites olev f ja š.
Ühe tähega
Just sellistel võõrsõnadel on võimalik kaks kirjapilti, näiteks oktaav ja oktav. Too veel üks selline sõnapaar
Nt keefir ja kefiir, sümptom ja sümptoom
Just selline sõna on algselt olnud võõrsõna, aga on tänaseks täiesti eesti oma (nt aken, raamat).
Vananenud laensõna
Just see võõrsõna sisaldab nii š- kui ka ž-tähte
Šarž või šantaaž
Näiteks sõnas pensionär on võimalik kahesugune hääldus [-si-o-] ja [-sjo-] ning sellest tulenevalt ka just nende hääldusüksuste erinev arv sõnas.
Silpide erinev arv
Just seda tähekombinatsiooni kasutati vanades laenudes f-i asemel
hv
Just selle järgi otsustatakse, kas kahe- või kolmesilbilise võõrsõna lõpp-sulghäälik kirjutatakse topelt (nt etikett, spagett, šašlõkk)
Traditsiooni järgi
Just sellest sõltub kahesilbilise võõrsõna kirjutamisel lõppsilbi täishääliku pikkus
Rõhust