Vetika ja osade sammalde keha on
Tallus
Defineeri rakk
Väikseim elusorganismi osa, millel on olemas kõik elutunnused
Nimeta 3 peamist taimekude
Kattekude, põhikude, juhtkude
Elutähtsaid juureosi kaitsev juureosa. Selle kohal paikneb kiire paljunemisega rakkudekogum, läbi mille juur pikemaks kasvab.
Juurekübar.
Nimeta fotosünteesi toimumiseks vajalikud ained, mis fotosünteesi käigus tekib
Süsihappegaas ja vesi, glükoos ja hapnik
Päikeseenergia!
Nimeta 5 taimerühma, alates kõige lihtsamatest kõige keerukamateni
Vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed
Kahekihilise membraaniga organell, kus toimub rakuhingamine. Nimetatakse ka raku energiajaamaks. Nimeta lisaks jääkained, mis seal tekivad.
Mitokonder, süsihappegaas, vesi
Kude, mis jaguneb puiduosaks ja niineosaks. Seda mööda toimub ainete transport taimes
Juhtkude
Protsess läbi mille vesi liigub mullast juuresse.
Vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani sealt kus seda on rohkem sinna kus seda on vähem
Osmoos
Aine, mille lagunemisel saavad kõik organismide rakud enerigat. Mida selles protsessis veel vaja on?
Glükoos, hapnik
Nimeta sõnajalgtaimede rühmad
Kollad, osjad, sõnajalad
Nimeta kolm organelli koos ülesannetega, mis on taimerakus, aga loomarakus neid ei ole.
Kloroplast - fotosüntees
Vakuool - vee ja mineraalainerte mahuti, rakusiserõhu hoidmine
Rakukest - kate, kaitse ja kujuandmine, ainevahetus
Taime leheraku pindmine kude, selles paiknevad ka õhulõhed, läbi mille toimub taime gaasivahetus
Kattekude
Mis lubab puudel kõrgeks kasvada ja milline on Eesti kõige kõrgem puu.
Juhtkoed, puitunud kestaga rakud, puitunud tüvi, Kuusk
Nimeta 3 fotosünteesi mõjutavat tegurit
Vesi, temperatuur, valgus
Üherakulised organismid, kelle rakku ümbritseb ränist kate, mis säilib ka pärast organismi enda surma. Põhjasetete erinevates kihtides säilinud nende organismide kestade järgi on teadlased teinud järeldusi piirkonna geoloogilise arengu kohta.
Ränivetikad
Geeljas maatriks raku sees, mis seob kogu raku tervikuks.
Tsütoplasma
Kude, mille rakud on võimelised arenema mistahes taimerakuks. Seda kude kasutatakse näiteks koekultuurimeetodil taimede paljundamiseks.
Kambium
Kujult juurt meenutav maaalune vars, kus paikneb palju varuaineid. Juurest saab seda eristada soomusjate lehtede või lehearmide järgi.
Risoom
Millise tolmlemistüübiga taime õit on kirjeldatud?
Tolmukad ja emakad ulatuvad õiest välja. Emakas on sulgjas. Tolmukates valmib palju väikeseid ja kergeid tolmuteri.
Tuultolmlemine.
Osa selle taimerühma liikmeid sisaldavad B1 vitamiini lagundamist soodustavat ainet ja on seetõttu loomadele mürgised. Sellepärast loomad tihti selle taimerühma esindajaid ei söö.
Sõnajalad
Kahekordse membraaniga ümbritsetud rakuorganell, kus toimuvad DNA replikatsioon ja DNAlt RNA transkriptsioon, mis on vajalikud DNAs paikneva info ümberkirjutamiseks valguahelateks.
Rakutuum
Kude juures, kus on palju tärklist ja teisi varuaineid.
Põhikude
Õhulõhe avamist ja sulgumist reguleerivad oakujulised rakud. Kui vett on palju, on õhulõhed avatud, vee vähenemisel liigub vesi nendest rakkudest välja ja õhulõhe sulgub.
Sulgrakud
Nimeta taime kasvuks vajalikke mineraalaineid (4)
lämmastik, fosfor, kaalium, magneesium, kaltsium, raud, väävel jne