Ambroosiuse laul
Lääna kirikumuusika sündi seostatakse just selle Milano piiskopiga
Püha Ambrosius
Seda 590. a. valitud Rooma paavsti loetakse gregooriuse laulu rajajaks
Gregorius Suur (I)
Nii kujunes välja mitmehäälnežanr - organum
Gregooriuse laulu ühehäälsele meloodiale lisati algul üks, hiljem ka mitu saatehäält
Motett kujunes välja just sellel sajandil
13. saj.
Nemad olid keskaja ilmalike laulude kirjapanijateks
Vagandid - rändüliõpilased ja teenistuseta vaimulikud
Ambroosiuse laulu tekst kirjutati just selles keeles
Ladina keel
See on gregooriuse laulu algupärane keel
Ladina keel
Organumi kujunemine sai võimalikuks just tänu selle leiutamisele
Noodikiri
Nii kujunes välja mitmehäälne žanr - motett
Gregooriuse laulule lisati uued hääled uute tekstidega
Seda ilmalikku laulu esitasid trubaduurid, truväärid ja minnesingerid
Rüütlilaul
Selline on ambroosiuse laulu faktuur
Monofooniline faktuur
See dikteerib gregooriuse laulu rütmi
Laulu tekst
Organum kujunes välja sellel sajandil
11. - 12. saj.
Moteti kui mitmehäälse muusika loomisel kasutati valdavalt neid intervalle
Puhtad intervallid (p1, p4, p5, p8)
See on suurim säilinud vagandilaulude kogu, mis on pärit 13. saj.
Carmina burana
Sellel sajandil hakati Milano liturgilist laulu nimetama ambroosiuse lauluks
9. saj.
Selline on gregooriuse laulu taktimõõt
Taktimõõt puudub
Organumi alumine hääl (gregooriuse laul) oli ebaregulaarse tekstist lähtuva rütmiga, ülemine hääl oli aga sageli just sellise rütmiga
Regulaarne tantsuline rütm
Motett tekkis esialgu kirikumuusika žanrina kuid 13. saj. lõpuks kujunes temas välja just see
Haritlaste seltskonnalaul
See on ilmaliku laulu liik, mida esitasid alamast seisusest rändmuusikud - žonglöörid ehk menestrelid
Kangelaslaul
Milano piiskop Püha Ambrosius tegutses just sellel sajandil.
4. saj. (333. - 397.a.)
Selline on gregooriuse laulu faktuur
Monofooniline faktuur
Selline on organumi faktuur
Polüfooniline faktuur
Selline on moteti faktuur
Polüfooniline faktuur
Need olid rüütlilaulu peamised teemad
Armastus, kangelased ja Neitsi Maarja kultus